1helin

Olemine on sõnum

12.oktoober 2009 at 6:56 p.l. | In Olemine | Leave a Comment

Olemine on sõnum. Selle sõnumi kirjutas Elu kõigele loodule sydamesse. Selles sõnumist ammutan jõudu ,kui usaldan iseennast. Sellest sõnumist saan teavet kui kuulan mida räägib vaikuse hääl iseendas. Ja läbi suhete on võimalik saada osa ikka sellest samast sõnumist, kuid juba teises vormis ja teisel kujul.

Ylla Pirtijärvi

22.Mai 2009 at 8:34 e.l. | In Elu | Leave a Comment

Kuigi tean, et k6ik on muutlik, otsin ikka pysivat. Tean, et pysiv on olemas. Tean, et see elab mu sydames ja ikkagi yritan seda leida k6iges ja k6igis kellega kohtun. Vormide muutudes jääb vormi moodustanud idee alati samaks. Kord on idee nähtav, kord mitte, ometi on idee mis ilmneb pysiv. Ja ikkagi tuleb t6deda, et ka k6ige pysivamaks peetavad nähtused ei suuda isegi lyhikesele ajayhikule vastupanna. Tuleb t6deda, et pole suutnud ideed eristada ilmingust….

Rändajad

15.Mai 2009 at 7:29 e.l. | In Hetked | Leave a Comment

körbekuumuses liiva
lendab kui jääkülma lund
öö peagi laotamas tiivad
rändajaid saatma jääb tuul

see on tee
nad rändavad nii päevast päeva
see on tee
nad rändavad siis ajast aega
see on tee
ta nähtamatu rajana kulgeb
nende tee ta ootab kui riskida julged

külmunud hingi vaid saadab
kuuvalgus varje neist loob
päikesekiirena sooja
hommik taas endaga toob

see on tee
nad rändavad nii päevast päeva
see on tee
nad rändavad siis ajast aega
see on tee
ta nähtamatu rajana kulgeb
nende tee
ta ootab kui riskida julged

nad rändavad nii päevast päeva
nad rändavad siis ajast aega
ta nähtamatu rajana kulgeb
ta ootab kui riskida julged

üle mägede taevasse kaigub hääl

nad rändavad nii päevast päeva
nad rändavad siis ajast aega
ta nähtamatu rajana kulgeb
ta ootab kui riskida julged

see on tee

http://www.bbc.co.uk/eurovision/contestants/estonia.shtml

Anahata

20.aprill 2009 at 8:29 e.l. | In Hetked | Leave a Comment

pööripäevadest ….

21.märts 2009 at 10:15 e.l. | In pööripäev | Leave a Comment

Siin siis lootusetult kadunud nii kuupäevad kui nädalapäevad. Ok, päeva ja öö vahet ikka teen . Ja kuna ma aega ei suutnud enda jaoks kindlaks teha, siis oligi nii nagu oli. Aga eile päeval tajusin korraga, et muutus on toimunud. Suur muutus. Kontrollisin seda tajuga päeval mitmeid kordi ja oli tema olemas. Pidin hakkama selle muutuse juuri ajama, aga jäigi see tegemata. Ja 6htul uudistest korra vilkas, et kevad tulnud. Täna hommiku m6tlesin edasi, et isegi siis kui neist pööripäevadest ei teatud vanal ajal midagi, polnud v6imlalik ,et neid ei tajutud. Kui v6tta et inimesed ei suhelnud sellise mahuga nagu meie tänapäeval. Töö oli naabertoas ja kohtuti loetud inimestega elujooksul. Oli vaikust ja aega vaikust kuulata. Sellises olukorras polnud lihtsalt v6imalik, et neid pööramise hetki ei märgatud. Kevadine ja Sygisene pööripäevas on vägevust tänu ristile, mis on täpselt ristikujuline. Ehk siis k6ik majad on 30 kraadi. Ja seda yle maakera. Pole inimest keda see rist ei puudutaks. Sest päevajooksul, päeva hetke seis, käib kogu olemuse ehk siis synnihetke kaardi läbi. Isegi kui sellest synnihetkest pole nn “jälgegi” teada, on nendes pööripäevades ikkagi see m6ju olemas. Ja see äratab sellele, kes me oleme, sellele mis radasid me siin sellest Eludeketi “päevas” ajame. Ise me nimetame seda “päeva” kenasti terveks eluks . On ysnagi v6imalik, et teavdus elab juba sellist elu, et haarab seda Suurt Elu ja toimetamise selles raames. Ja näeb ka sihti kuhu väljapeab j6udma. Aga samamoodi nagu ei j6ua fyysilise päevaga ära teha kogu elutööd, ei suuda ka 1 inimeluga äraelada kogu Suures Elus olevaid v6imalusi. Nendes pööripäevades toimubki nagu mitme teadlikuse ärkamine. Yhtepidi , mina inimesena, selles aastatel6igus, mis väidetavalt l6peb surmaga, kelle aeg on piiratud ja oleks m6istlik need asjad, mida praegu teha saab , ikkagi ärateha. Teisipidi, mina teadvusena, kelle elu ei l6pe kunagi surmaga, vaid kes on ajutiselt kogu teadvusega selle kehaga seotud. Ja see k6ik toimub ka siis kui inimene ei tea pööripäevadest mitte midagi, toimub seet6ttu , et kogu inimkond kogeb sama kogemust, omades 12 tundi ööaega ja 12 tundi päevaaega…

Ma olen Maa

23.Veebruar 2009 at 7:58 p.l. | In Maa | Leave a Comment

Ma olen Maa. Nähes Maa ilu, avastan Ennast. Avastan seda, et Ma olengi Maa. Lihtsalt hetkel elan Ma inimese kehas, aga tegelikult on Maa alati Ma. Ja see keha on seeme kasvamiseks. Iga iga kasvamine nõuab aega, võimlusi, head keskkonda. Milline on see Aeg ja vajalik Keskond, et Ma-st saaks Maa. Elus teadvus….

Elu Lugu

23.Veebruar 2009 at 7:32 p.l. | In Elu, Eluring, foto | Leave a Comment

Ma pean Elust Lugu. Ja seeongi elulugu. Ühiskonda huvitab teatud lugu Elust. Ajaline kronoloogia ja märgid sellest, et midagi on ikka omandatud ja õpitud. Ometi on olemas üks tõeline, Minu Elu Lugu. See on lugupidamine Elust. See on kõik see ,mida märkan, millele panen tähed külge ja mis omavad minujaoks tähendust. On võimalik, et üks osa oma Elu Loo pidamisest saab ka osaks teistele. Ja siis see kingitud Elu Lugu saab juba igaühe oma Looks. Oma Elu Looks.

Antud videos on kasutatud fotograaf Edward Sheriff Curtise Elu Loo pilte, teistest Elu lugudest

Richard Clayderman – Feelings

23.Veebruar 2009 at 6:58 p.l. | In Armastus | 1 Comment

Ma hingan. Hingan iga hingetõmbega sisse hingust. Tunnet, millele olen hääles. Kõik vajaminevad tunded on ühe minu hingetõmbe kaugusel. Miks aga aegajalt valin sobimatut sissehingamiseks….ei tea. Ometi on kõik sobivad tundeseisundid ainult ühe hingetõmbe kaugusel. Kui ma ütlen ,et mind keegi ei armasta, siis ma valetan. Sest Maa armastust hingan koguaeg sisse. Õhk on Maa armastus. Isegi siis kui olen selle õhu suutnud ärasaastada oma väljahingatavaga, armastab Maa koguaeg. Loodetavasti ei jää see armastus ühepoolseks ja kunagi suudan samasuguse Armastusega Armastada kõike siin maailmas.

Leila Miller&Ilona Aasvere – Väljas on veebruar täna

23.Veebruar 2009 at 6:48 p.l. | In Laul | Leave a Comment

Väljas on veebruar täna
ja orgudes ruskavad pajud.

Ennast su südames näen:
nõnda rahu mu meeltesse vajub.
Mõtlen: kui üksik ja valge
jäi lapsepõlv maamajja maha.
Surnute korjatud köömneid
ja tumedat meekärjevaha
otsekui hõnguks sealt nüüdki
ja otsekui oleks mu pihud
mustlepa verega võitud
ning vislapuuvaiguga ihu.

Niikaua taevasse vaata,
kui lumed on sadanud alla.
Lumed on vaiksed ja kerged
ja lumede juuksed jäid valla
paljaste võrade kohal,
kus õõtsuvad hõõguvad tähed.
Niikaua lumesse vaata,
kui aupaiste vajub su pähe.
Hirme on maailma kohal
ja kesköiti avardub tuba.
Mis keeles ma paluma pean,
sest surm on meid silmanud juba?

Niikaua lehitse aastaid,
kui haljus on sadanud alla.
Väljas on veebruar täna
ja lumede juuksed jäid valla.

Kuhugi minna ei ole,
sest aja sõnad on valjud
otsekui iilingud lauskmaal
ning nende eest pagevad paljud.
Kannatus tuleb ja läheb
näoga, mis võõras ja tuttav.
Kannatust suudlen su otsaees.
Ma ei häbene nutta.

Lisa Thiel – Winter Solstice Song (Yule)

21.Detsember 2008 at 12:23 e.l. | In Aeg, Hetked, Taevas, Valgus, pööripäev | 2 Comments

Chorus:
Enter the night and you’ll find the light,
That will carry you to your dreams.
Enter the night, let your spirit take flight,
In the field of infinite possibilities

On the longest night we search for the light,
And we find it deep within.
Open your eyes to embrace what is wise,
And see the light of your own soul shining.

(Chorus)
Wrap up in the cloak of starry darkness my child,
And you’ll find the center of all things.
For from this space of the deepest dark place,
Life Eternal does spring.

(Chorus)
So when you find that spark
When you dream in the dark,
Hold it close to your heart and know.
All that you see is all that can be
When you give birth to the dreams of your soul.

Angels

24.November 2008 at 1:45 p.l. | In Muusika, video | Leave a Comment

For You…
Angels, answer me,
are you near if rain should fall?
Am I to believe
you will rise to calm the storm?
For so great a treasure words will never do.
Surely, if this is, promises are mine to give you.
mine to give…
Here, all too soon the day!
Wish the moon to fall and alter tomorrow.
I should know
heaven has her way
- each one given memories to own.
Angeles, all could be
should you move both earth and sea
Angeles, I could feel
all those dark clouds disappearing…
Even, as I breathe
comes an angel to their keep.
Surely, if this is
promises are mine to give you.
mine to give…

Aion

24.November 2008 at 1:39 p.l. | In Elu, Hetked, video | Leave a Comment

Panen tähele, et annan tähendusi. Märgin asjad endajaoks tähtedega, muutes nad tähtedeks omailm taevas. Ja vahel on mul tunne, et tähendusi peakski olema samapalju kui tähti taevas ja et neid tähendusi saan läbi tähtede jagada teistega. Tähed on olulised läbi tähenduste.

Tõnis Mägi & Noorkuu – Pühendus

18.November 2008 at 6:11 p.l. | In Elu, Hetked, Muusika | 1 Comment

On olnud võimalus kuulda, kuid mitte näha. Ja on olnud võimalus kuuldes näha , oma lugu, teadmata midagi tema enda oma loost. On imetlusväärne , kui keegi kingib teistele oma elu , läbi laulude ja muusika, et igaüks saaks iseendasse vaadata ja kuuldes näha. Wikipedia kirjutab

Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja.

Ometi on igaühel oma “Tõnis Mägi”, läbi kuuldud/nähtud laulude ja lugude ning läbi oma elatud elu. Igaljuhul on vedanud, et ta elab ja loob…Igaühele ja Iseendale….

Pühendus

Olen lootusest joobund,
illusioone endale loon
Su kiirtest punuksin pärja ma suure,
siis prooviks pähe -
vaat mis soovid mul on.

Oo saatus suurim,
oled jõudu proovinud mul
Su teel, mis ohtlik,
kuid siiski nii võrratu,
valisin raja,
kus seiklemas käin.

Oo arm, kas kuuled?
Oled saatus sinagi mul
Su veetlev pilk,
vahel vallatult piidleb mind,
rahutuks tihti teeb hinge mul sees.

Mööduvad sekundid,
mööduvad minutid, tunnid
Osutid tiirlevad,
aeg aina kiiremalt kaob
Rohkem ja rohkem
end kärmemalt kõndima sunnin,
Niikaua, kui kellal on aeg ümber saand.

Oo soovid suured,
mida aeg kaasa endaga toob
Oo anna andekus,
ühele rikkus
ja teisele,
kolmandal lootus ja rõõm.

Oo sõbrad kuulge,
on teilegi see laul
Taas tahaks võtta selle vaasi
või klaasi, mis veini täis pilgeni,
rüübata mehine sõõm,
rüübata mehine sõõm...

Led Zeppelin (Thats the way)

18.November 2008 at 5:27 p.l. | In Elu, Hetked, Muusika, video | 1 Comment

Kui ma tahan näha iseendasse, pean vaatama lõputult kaugele. Pean lausa asuma teele sinna kauguste taha, et näha seda mis on koguaeg olnud siinsamas ja väga lähedal. Ja kas ilma teelkäimata üldse ongi seda võimalik avastada, et kõik mida kaugustes leida üritan on koguaeg endas olemas. Sest ainult selle poole saan ju pürgida, mis on endas juba elus. Ometi ei saa see endasolev kasvada, kui poleks kauguste taga “miskit”, mis paneb liikuma.

What Dreams May Come

13.November 2008 at 7:14 p.l. | In Film | Leave a Comment

See on üks imeline film, mis aastaid tagasi jahmatas oma teemaga. Film räägib armastusest, mis ei tunne sünnija surma ja piire. Lugu sellest, millised tagajärjed on enesetapul ja et meeleseisund, millega ennast tapetakse kestab sealpool edasi. Kahjuks ei leidnud kusagilt inglisekeelset varianti tervest filmist. Küll aga on olemas üks venekeelse pealelugemisega variant

http://intv.ru/view/?film_id=2104

Järgmine lehekülg »