Dante luuletus

12.juuli 2007, 2:23 p.l. | Posted in Jumalanna | Lisa kommentaar

Jumaldan naist, kelle pilk on täis ekstaatilist armastust.

Kõik, mida ta vaatab muutub ühtäkki vähem maiseks.

Kui ta mööda tuiskab, jäävad kõik mehed talle järele vaatama.

Ja kui ta märkab seda õiget, väriseb ta rind.

Just nii see on, ta lööb silmad maha ja kahvatab,

Ja mehel ,kes oma nõrkust tajub, läheb südame alt õõnsaks.

Seesugune naine oleks otsekui iseenda ema ja iseenda imetaja.

Küll on raske leida õigeid sõnu teie kohta, naised.

Kui mees seda häält kuuleb, täitab ta rinda raugus

Ja ta ei mõtle enam enese peale, vaid ligimeste teenimise peale;

Seepärast olgu kiidetud esimene mees, kel oli naiste jaoks silma.

Ja kui naise huulil võbeleb naeratus, kas või hetkekski,

On mehel säärane tunne,

Et kohal on keegi, kellest rääkida ei saa,

Keegi , kes libiseb mälust minema.

See hetk on imede ime, lummav ja värskust täis.

Robert Bly raamatust “Ürgmees”