Negatiivsuse kasutamine ja vabastamine.

30.aprill 2007, 11:40 p.l. | Posted in Elu, Meditatsioon, Raamat, Tsitaat | 2 kommentaari

Sisemine vastuseis avaldub alati negativsusena. Igasugune negatiivsus on protest. Antud kontekstis on need kaks sõna peaaegu samatähenduslikud. Negatiivsuses võib avalduda ärrituse või kannatamatuse, aga ka raevuna, depresiooni, mossitamise või enesetapule viiva meeleheitena. Mõnikord käivitab vastupanu valukeha ja siis võib ka kõige süütumast olukorrast välja kasvada tohutu negatiivsus – viha , depressioon, sügav traagika. Ego usub , et suudab negatiivsuse abil tegelikkusega manipuleerida ja saada oma tahtmist. Ego usub, et suudab negatiivsuse abil saavutada soovitu või muuta olematuks vastumeelse. Kui sina – meelemõistus – ei usuks, et negatiivsus aitab, miks sa seda siis tekitaksid ? Loomulikult pole see nii ja soovitu saavutamise asemel on ta hoopis takistus selle teel. Ta ei aita vabaneda vastumeelsest, vaid hoiab seda üleval. Ainus nö kasulik asi selle puhul on ego tugevnemine ja seepärast ego seda armastabki . Hetkest mis oled samastunud negatiivsusega, ei taha sa sellest lahti lasta. Sügavalt ebateadlikul tasandi ei taha sa ka positiivseid muudatusi. See ohustaks sinu depressiivset , vihas ja masendunud isiksust. Hakkad vältima ,salgama ja takistma kõige positiivset moa elus. See on tavaline. Ja täiesti hullumeelne.

KUI SINUS TÕSTAB PEAB NEGATIIVSUS , kas mingi välise teguri, mõtte või millegi täiesti arusaamatu ajel, suhtu sellesse kui häälde, mis ütleb :”Tähelepanu ! Siin ja praegu. Ärka üles! Tule meelemõistuse juurde! Ole kohal!” Ka kõige pisem ärritus on tähtis ja nõuab tähelepanu, vastasel juhul kogeneb tammi taha pasiuna tähelepanuta jäänud reaktsioone. Vabaned sellest kui tunned, et ei taha seda energiavälja enam enda sisse ja sel pole mingit mõtet. Aga vaata, et sa sellest siis täielikult vabaned. Kui sa seda ei suuda, aktsepteeri teda ja suuna tähelepanu tekkinud tundele.

ALTERNATIIVINA saab negatiivset emotsiooni ära kaotada nii, et kujutled end reaktsiooni välise põhjustaja jaoks läbipaistaks.

ÄRA OTSI RAHU. Ära otsi muud seisundit kui see ,milles sa praegu oled. Vastasel juhul tekib sisemine konflik ja ebateadlik vastupanu. Anna endale andeks, et sinus pole rahu. Hetkel mil oma mitterahuga täielikult lepid, muundub su rahutus rahuks. See on leppimise ime. Kui aksepteerid seda mis on, muutub iga hetk parimaks hetkeks. See on valgustumine

Eckhart Toll “Siin ja praegu: kohaloleku harjutused.”

Advertisements

Ahelreaktsioon…igaühel oma Pronkssõdur

30.aprill 2007, 1:55 p.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Nupulevajutamine on äratoimunud. Maha on võetud üks ebaeetilistele sündmustele pühendatud ja paljudele pühakujuks saanud objekt. Ja ahelreaktsioonina voolab see sündmus nüüd laiali. Osa ütlemisi jõuab ka meediasse ja neid on mul ja teistel ka võimalik lugeda. Need ütlemised on omakorda kui nupulevajutamised ja nii see ahelreaktsioon on juba mõjutamas nii minu kui ka teiste tulevikku. Ja kui minna kõiges tagasi, leiab selliseid nupulevajutamise laadseid sündmusi hulgim. Ajalooõpikud sisuliselt kirjeldavadki neid nupulevajutamise hetki, ahelreaktsioonide käivitajaid. Mõtlen siin, et kas kusagil on võimalik teha muutus. Ehk ma ei taha osaleda , peatage karusell – tahaks maha minna ….Aga karusell tiirleb, sest see on juba kord tiirlema pandud. Vahepeal on tiirlemine kiirem ,vahel vaiksem…kuid kes hoiab seda tiirlemist liikumises. Miks üks sündmus viib teisteni, miks põhjendatakse ühe sündmusega teisi sündmusi ? Kus jääb Inimene selles sündmuste ahelas ? Kas Inimesel tõesti pole mingeidki valikuid ? Võta ükskõik milline Tarkuse raamat lahti, kõik räägivad, Muuda ennast – muutub maailm !!! Tänaseid uudiseid lugedes tundub küll, et kõigepealt Muudame maailma ära ja siis vaatame kas endasse on “aega” muutust sisseviia. Aga kus on Minu muutus, mis muudaks Maailma? Peeglike(elu), peeglike (ELU) seina peal (televiisor/arvuti)…ütle mulle, kes on kõige …. maailmas :):)

Ilu tekib sinu kohaloleku vaikusest.

30.aprill 2007, 12:45 e.l. | Posted in Elu, Raamat, Tsitaat | Lisa kommentaar

Kohalolek on vajalik looduse ilu, suursugususe ja pühaduse mõistmiseks. Oled sa mõnel selgel ööl vaadanud üles lõpmatusse maailmaruumi, hämmastunud selle absoluutses vaikusest ja hoomamatust avarusest? Oled sa kuulanud , tõeliselt kuulanud, oja vulinat metsas ? Või musträsta laulu vaikses suveõhtu hämaruses ? Et neid märgata , peab meelemõistus vaikima. Hetkeks tuleb kõrvale heita probleemide koorem, nii mineviku kui tuleviku mured, ja kõik teadmised. Vastasel juhul vaatad, aga ei näe, kuuled, aga ei kuule. Täielik kohalolek on möödapääsmatu.

VÄLISTE VORMIDE TAGA on midagi palju enamat : midagi ,millel pole nime, midagi hoomamatut, mingi sügav, sisemine, püha sisu. Kõikjal ja alati ,kus on ilu, kumab kuidagi see sügav sisu läbi. See avaldab end ainult siis, kui sa oled olevikuhetkes. Ons võimalik, et see nimetu olemus ja sinu kohalolek on üks ja sama ? Kas see oleks olemas ilma sinu kohalolekuta ? Mine sügavale selle tunde sisse. Uuri ise.

Eckhart Tolle “Siin ja praegu: kohaloleku harjutused”

Uue elu 1. päev!

29.aprill 2007, 7:41 p.l. | Posted in Hetked | 2 kommentaari

Kas eile lõppes okupatsioon ja algas Iseseisvus ? Küsimus, mida olen kuulnud täna mitmest allikast. Oleme eilsest Riik, kes suudab käituda Riigina ja “eelmine riigikord” on saamas oma õige koha nii ajas kui ruumis. Mõtlesin täna jälle, kus on minus endas ausammas ühele “hirmuvalitsuse ja kannatuste allika puslikule”, mille “äraviimise” / “äraviskamise” peale isegi ei julge mõtelda, tegutsemisest rääkimata. Aga see mürgitab ja mürgitab ja mürgitab mind. Ja kui ma siis teen otsustava sammu, ärkab kogu “madalam loomuse olendite jõuk” suureks sõjaks, sest nendele lihtsalt ei meeldi Valgus ja Armastus, Tarkusest rääkimata. Neile vaja ängi, hirmu, õudust, surutus, rõhutust ja peaasi et poleks julgust julget oma hirmutavale ja ängistavale silma vaadata. Kui aga minna oma hirmust läbi, võib selguda, et hirmu loori muud polnudki ja võin end avastada Uue Elu 1 Päevast! Ja nii võib igast päevast saada Uus Elus Elu 🙂

Alkoholi sundravi

28.aprill 2007, 9:45 p.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Kõigel on põhjus. Elu on kui laotud doominopilt, lükkad ühe kivikese käima ,ja edasi juba oioioi mis tuleb. Nüüd siis tallinna märatsejate mõju jõudnud ka Lõunaosariikidesse ! Laupäevased ja muudepäevade õlud on kuni neljapäevani ainult unistustes võimalik. Piirid on tugevadatud kontrolli all, nii et salaviinaga kah “keeruline”. Niiet tallinna “kristallööd puhastavad ja vabastavad alkoholiprobleemidega inimesi. Mitmepäevane vahe alkoholis võib saada alguseks nii mõnelegi tulevasele karsklasele. Et mitte piinelda, tuleks põhjus likvideerida 🙂

Väline Elu on Sisemise Elu kirjutatud Lugu!

27.aprill 2007, 1:26 p.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Elan ja minuga juhtub igasuguseid asju, millest ma veidi aiman, et ma võin need olla ise loonud. Olen tahtmatult või tahtlikult sattunud jälgima välises elus lahtikeerlevat elumustrit. Ja sellest mustrist on väga keeruline taibata, et Välise elu Lugu on ka Minu Sisemise Elu Lugu. Ma ei tea kus on minus “ausammas meenutamaks mulle sobimatuid nähtusi” ja ma ei tea, miks ma olen hoidnud seda oma hinges kui kallist varandust…Ma võiksin teada, kes ma olen, mis mu hinges toimub, ma võiksin näha oma eetilise elu olemasolu või siis selle puudumist, aga kas ma tahan. Kas ma tahan näha ühte mädapaiset, mis mürgitab mind ennast ja mürgitab ka teisi. Kuid ometi kiivalt valvan oma hingeväravaid, ei vaata ise sisse ja ei lase ka teistel sissekiigata. Ja nüüd on Maailm kiskunud mu Hinge avali, Maailm on kiskunud Rahva ja Eestimaal elavate inimeste Hinged laiali, öeldes VAATA OMETI. Olen näinud “teiste” mädapaiset lahtitulemas, ilmselt tänaõhtu saan näha, milleks “omad”võimelised. Aga hingelt olen ju sama “nendega”. Kas ma taipan, kus on “Ausammas ebaeetilisele elule”, mida liigutades tekib hirm, süüdistamine , enda õigustamine, parastamine, viha, hävitamissoov. Just need meeleseisundid viivad mu ükskord sarnaseid tegusid tegema, nagu näen praegu “teisi” tegevat. Ei teki ükski tegu iseenesest, vaid ikka selletõttu et HINGES elavad tegude seemned on just sellised “ausambana austatud väärtaimed”. Kas mul on julgust ja otsustavust puhastada oma Hing ja vastupidada kogu madalama poole mässule, mis klaasekliristaval moel lammutab “head elu”. Ehk on mul julgust tulla hetke, ja vaadata sama tähelepanelikult kui ma uurin uudiseid ka oma Hinge ja näha seal kogu välise elu Allikat. Tundmata süüd, hirmu, ängi, viha, soovi “neile pahadele näidata oma õigsust ” .

Killud pidavat õnne tooma ?

27.aprill 2007, 3:00 e.l. | Posted in Elu | Lisa kommentaar

Loodetavasti on sel vanarahva tarkusel oma iva. Kahjuks on see hetkel meie kõigi õnnetus. Ei jää ükski tegu “karistuseta” ja “kurjategijad” leiavad oma nii või teisiti…Et meie kõige kehvad päevad oleks nüüdsest seljataga!

Armastus (3)

26.aprill 2007, 9:56 p.l. | Posted in Armastus, Elu, Raamat, Tsitaat | 1 kommentaar

KUJUTLE, et jagad parasjagu armastust kellegagi, keda sa väga armastad. Kui te lebate teineteise kaisus, tunned sa turvalisust, soojust ja ääretut elurõõmu; sind täidavad õnnestav kindlustunne ja usaldus. Sa oled õiges paigas. Sa teed seda, mis on õige. Sa oled õige inimesega. Teid ei eralda miski, üks süda tuksub kahes kehas. Sa oled oma kaaslasesse armunud. Sa oled endasse armunud. Sa oled elusse armunud.

Armastuse jagamine on arvatavasti õnne tipp, mida võid teise inimesega koos kogeda. Kui sa jagad armastust, siis hajub sinu ja teise inimese vahelise eraldatuse tunne ning see ,mida koged, on kõrgemal mõnust, lähedusest. See on ühtekuuluvustunne. Äkki muutub universum mõttekaks. Äkki sa mõistad, mida sa siin sellel planeedil teed. Äkki muutub kõik lihtsaks.

Selles armastuse jagamine seisnebki. Ja lootuses kogeda õnneseisundit kas või mõni hetk, unistad sa oma tõelise armastuse leidmsiest. Ümbritsev maailm filmide, raamatute, teleshõude, ajakirjaartiklite ning reklaamidega toidab su unistusi. Kõikjal on sama sõnum: elu tähendab armastust ja armastuse muutmist eriliseks, täiuslikuks , unustamatuks.

Kuid sel unistusel on ka teine pool: sa ei püüa enam voodis oma parnerini jõuda nin ta jääb sulle kaugeks; tüdimustunne, sest kogu aeg on kiire ja teil on teineteise jaoks liiga vähe aega; hirm selle ees, et sa ei tea, mida mõtleb su armastatu; sulgumsie ja ärapöödumise valu; valetamine, hätta jätmine, mahajätmine.

Su unistus armastusest ei pea muutuma halvaks unenäoks. See raamat on kirjutatud selleks, et õpetada sind, kuidas armastada jätkuvalt ning hoida armastuse lummus alles. See ei ole tavaline ramat seksist. See raamat on oskusest muuta seks armastuseks, mõnu ekstaasiks ja partnerlus ühtekuuluvuseks. Ta näitab sulle, kuidas saavutada see emotsionaalne kõrgpunkt, mida sa tavaliselt seostad seksiga, ka siis, kui sa parajasti ei seksi.

Armastuse jagamine võib olla midagi enamat kui üksik suguakt. See võib olla väärtus, mida sa koged igapäev, iga minut , olenemata sellest, kas su suhe on eriline või mitte. See raamat viib sind põnevale matkale, kus sa avastad armastuse müstika ja saladused. ma tean ,et siit õpituga jõuad sa lähemale sellele, kuidas muuta oma erilised unistustused tõelisuseks.

Barbara De Angels “Kuidas Armastada kogu elu”  – sissejuhatus

Seitse e-reeglit

26.aprill 2007, 1:39 p.l. | Posted in Armastus, Elu, Raamat, Tsitaat | Lisa kommentaar

1. Energia… Tõeline armastus annab sulle füüsilist, vaimset ja emotsionaalselt energiat. 2. Entusiasm…Terve suhe loob terve ja entusiastliku ellusuhtumise. 3. Erksus ja optimism tuleviku suhtes… Kui sa oled täna õnnelik ja arumunud, vaatad sa homsele erksa põnevustundega. 4. Eneseusk ja eneseusaldus.…Hea suhe toetab sinu kõrget eneseusku. 5. Emotsionaalne heldus.…Kuida tunned armastust, on kerge jagada südameheadust sind ümbritsevatele, olla armastav ja helde. 6. Enese iseolemise lihtsus…Kui su suhe annab sulle tuge, siis sa avastad, et sul on lihtne igas olukorras kaaslase ja sõprade kõval iseendaks jääda. 7. Emotsionaalne lõdvestumine…Kuida tunnet, et sind armastatakse, lased end üleni lõdvaks ning tunned südames ja hinges sügavat rahu. lk.16

Kes õpetas sind autot juhtima?  Kes õpetas sind kingapaelu siduma ? Kes õpetas sind lugema? Kes õpetas sulle , kuidas olla armunud ja hoida armastust ?  (lk 19)

Barbara De Angelis “Kuidas Armastada kogu elu”

Hetkes olemisest!

26.aprill 2007, 12:57 p.l. | Posted in Elu | Lisa kommentaar

Kui elu vajab puhastumist, on selleks mitmeid võimalusi. Need võimalused realiseeruvad siis, kui ma olen Hetkes. Siin. Ma võin panna hetkesolemisele keerulisi nimetusi – palve, meditatsioon, rituaal , kuid nad on ja jäävad eelkõige hetkesolemiseks. Tundub isegi ,et kõik ususüsteemid pingutavad sellenimel, et tuua inimene SIIA , praegusesse hetke. Sest Siin on KÕIK nii nagu ON. Lood ei avalda survet ja mingit painet pole. See on siis kui ma SIIN olen. Kuid ma ei ole siin, olen minevikus ja tulevikus. Minevikukogemus ütleks mulle justkui ette mis tuleb homse päeva väravate taga. Kuid tuleviku võti on ju Siin. Just praegu võtan ma kokku kogu oma mineviku , läbi Hetkevärava hakkab ta looma eespool lahtirulluvat elu. Kuidas tulla siia hetke nii, et ei peaks kordama arusaamatuid toimingud, mida paljud usuliikumised lahkesti pakuvad ? Kõike ja Kõiki Elustav Eluvoog on ju inimeste ühine omand. Minu omand, sinu omand, kes sa ka end minana koged, MEIE ühine omand ja samal ajal ka eluandev. Olen hetkes siis kui tunnen, et ELAN. Kuigi mõningaid kordi kogetud, tekib illusioon, et tahaks sinna tagasi. Justkui oleks Elu jäänud seisma sinna mineviku hetke, mis oli niivõrd Elus, et ma tahaks sinna “tagasi”. Aga seesama Elu on ju Siin. Tean ,et petan end üritades korrata olnut, vahel on isegi kurb, sest nii tahaks, et kõik korduks… Aga kui olnule ei pane silti, et see on olnud. Mis siis kui öelda, et nii ON. Kõik mis sobiv on alles ka siin…Kuidas taibata, et olnud hea on olemas ka siin ja saab olemas olema ka homme? Kuidas lõpetada enda petmine, et midagi on lõplikult kadunud, otsas ? Lood algavad ja lõpevad, kuid Olemine on Igavene, voolates Eluna läbi lugude, alguste ja lõppude, kuid jäädes ikka ELUKS ja loodetasvati on see ELU MINUS ENESES! Selles hetkes SIIN!

Räägin, räägid…räägime

25.aprill 2007, 11:33 p.l. | Posted in Elu, Mõtlemine | Lisa kommentaar

Millest me räägime. Ikka sellest , mis ettejääb, hingepuudutab, haiget teeb, rõõmu valmistab ehk siis sellest mis hetkel aktiivne ja sellest mis hetkel oluline. Elu, mis mu ees lahtirullub , ongi see mis on mulle oluline. Kas ma märkan seost enda jaoks olulise vahel ja selle vahel mis elus toimub ja ka sellevahel millest räägin. Iga öeldud sõna loob mulle uut homset, Iga mõeldud mõte teeb seda sama. Iga susisetud susin toodab uut susinat ja kurbus uut kurbust, ärritus uut ärritust. Ja põhjuse leiab alati, rääkida, mõtelda või mõtlemata jätta.

Elan, Elad…Elame ?

25.aprill 2007, 1:38 p.l. | Posted in Elu, Mantra, Mõtlemine, Tervis | Lisa kommentaar

Kas elu on Elu ? Kas ma ärkan hommiku Rõõmuga, et näed Saatus veel ÜHE päeva andnud ? Omaarust nagu oleks rõõmus. Aga…kus ma tean, et see rõõm on Rõõm. Kus ma tean, et elu mida ma elan on Elu. Olen harjunud liikuma, rääkima, mõtlema, toimetama teatud viisil. Kogemusi üritan kuidagi sõnastada, kuid ma kahtlustan, kas ikka sõnastus kattub tegelikult toimuvaga. Mis on elu, mida ma elan ja mis on ELU, mida ma võiks Elada ? Miks Üks päev on Rõõmus iseenesest, aga teine täiesti rõõmutu, kusjuures toimetused võivad päevas samad olla…Kõikide probleemide juured pidi kahe kõrva vahel olema…et siis mõtlmine ? Kas on võimalik mõelda oma elu Elavaks ? Jätkuvad inimkatsed nii enda kui teistepeal näitavad pigem ,et mõtlemine teeb elu pigem keerulisemaks kui lihtsamaks. Või äkki ma lihtsalt mõtlen selliselt ,et teen oma elu keeruliseks…Aga kuidas ma mõtlen ? Mis mõttevormid minus keerlevad? Kust need vormid tulevad ja kuhu nad lähevad ? Miks on nii lihtne mõelda negatiivselt ja miks on nii raske mõelda positiivselt ? Vene keele mõju on vaikselt voolanud minugi teadvusesse, avastan et kasutan positiivseid tundeid kirjeldades EITUST!!!. Väga levinud väljendid, mida tabasin ennastki kasutamast – Ei , see pole võimalik !!! Einoo uskumatu !!! Ja eitus on kehale koos tunnetega kui käsk, mida tuleb hakata täitma. Eitades pidevalt seda mida tuleb jaatada, lõhun ennast, risustan oma tegusid ja tundeid ja kas seda saan ma nimetada Eluks ? Kas on meil võimalus lõpetada okupatsiooni tagajärgi iseenda meeles?

!JA KÕIK ON VÕIMALIK!

Selline võiks olla veel üks Omakeelne Mantra, saavutamaks jätkuva ülemineku kurvameelsuselt rõõmsameelsusele !

Tahan mäletada Jüriööd ja Päikeselinna!

24.aprill 2007, 7:54 p.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Tahan mäletada Jüriööd ja tahan mäletada aegu enne seda. Tahan mäletada aegu, mida Jüriööl prooviti taastada . Tahan mäletada aegu, kus Kiievi Vene ei talunud siinsete Olemist ja tuli ja põletas linnad, millest mõnda me enam ei mäleta. Tartu me ehitasime uuesti ülesse, kuid miskipärast tähistame ikkagi linna sünnipäevana linna põletamise päeva. Linna ei sünnita põletamine, vaid ikka ehitamine. Tahan mäletada neid aegu. Tahan mäletada milline oli PäikeseKäe linn, millest mälestus toitis rahva olemist ilmselt kuni Jüriööni välja. Tahan mäletada tõde sellest ,kuidas Maarahvas koos taanlastega sõda ordu vastu pidas ja kuidas hiljem ordu selle sõja “ülestõusuks” kirjutas. Tahan teada kuidas tapeti 4 Kuningat, keda isegi vastane Kuningatena tunnustus.Tahan teada kes NAD OLID ja millised nad olid ..Tahan mäletada Oma Kultuuri Õitsengut enne hävitajate tulemist…Tahan…Tahan … Tahan….Aga kas ma mäletan ?

Keavalinn

Keava linnamäel väljakaevatud käik

Päikese Käsi

Kas oma elu on Oma elu ?

24.aprill 2007, 2:00 p.l. | Posted in Hetked | 1 kommentaar

Elan, teen tegusid. Mõne suhtes tunnen kahetsust, et sai tehtud, teine teeb mulle rõõmu, et oligi võimalik miskit kogeda. Kõik teod on kui kivikesed, mille loobin EluVette. Ja Vees tekivad lained. Mõni tegu on kui tsunaami, hullem teost endast kuid uputades ja üleujutades nii enda kui ka teiste elusid. Mõni on selline tillukene, et ei märkagi, aga korjab sarnaseid kokku ja tulemuseks suur lainetus.On ka tegusid mis on kui karge allikavesi andes elu paljudele…Kas tegu mis ma teen on ikka ainult mulle endale kuuluv. Kas ma suudaks teha tegu, mis ei mõjutaks Ruumi, Teisi Inimesi, Mind ennast. Istun selliste mõtetega oma puhkepausil, seltsiks aurav kohvikruus. Tegude nimekiri, mida tegema peaks, on üsnagi pikk. Aga iga tegu loob mulle endale Homset ja on teiste jaoks siis kas hävitav tsunaami või Kasvamiseks ja Elamiseks vajaminev Allikavesi. Milliseid kivikes ma loobin, tehes oma igapäevaseid toimetusi ja kuidas nad teistele mõjuvad ? Aegajalt tohutu tsunaami läbib oma elu. Kõik on justkui vales kohas, valel ajal ja valel kujul…Ometi ON NAGU ON. Kes nad loonud on ? Mina ? Tihti on tunne, et kui saaks selle tsunaami vallapäästja kätte, noo KÜLL ikka ütleks, mis arvan, sellisest jamast. Aga tean, et kui ka saaks öelda iseendale aastate taha, et kuule, see tegu ei olnud nüüd küll tegemist väärt, oleks vastuseks, aga SIIT vaadates on see KÕIGE ÕIGEM TEGU, mida ma teha saan sellest hetkes praegu. Nii et ma loon parimat kogu aeg ? Ikka kõige taga väga head kavatsused. Aga kuidas muutuvad enda meelest õiged kavatsused probleemide pundardeks, mida lahendada ei suuda, ei oska ja ei taha ka. Kus on minu Tegude juured ja miks ma teen nii nagu teen ? Kus leida jõudu ja tuge elada elu nii ,et võiks selle rõõmuga OMAKS tunnistada. On see Päikeses ja Kuus ? Armsama Silmades ? Õhkavas Maas? Vulisevas Allikas ? või ehk on see OMA HINGES. Mida ma hoian oma Hinges, millele annan oma Hinge Väe…ehk sellest on imbunud läbi kogu mu ELU….nii tegude kui tagajärgedega…Millest koosneb mu HINGEVÄGI?

Elurütm…on ta olemas ?

23.aprill 2007, 5:47 p.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Ööpäev, aastaajad, aastad väidetakse moodustavat meie rütmi. Viisi selles rütmis mängib igaüks ise. Nii nagu oskab ja küünib. Seda viisi igal aastal mängime üha täiuslikumalt, kuni viisimängija vaibub igavesele unele. Meie õnnetunne ei sõltu mitte viisipidamisest, vaid sellest kas elame antud Rütmist või sellele rütmile vastu. Päevane ärkvelolek kui üks noot, öö kui üks paus, kahe noodi vahel. Hommikul ärgates tuntud tunne saadab neid enamasti päevajooksul erinevates variatsioonides õhtuni. Ja õhtul viimane tunne, justkui kandub läbi öö hommikusse. Kuigi vanarahvas väidab, et hommik pidavat õhtust targema olema, saame seda igal hommikul ikka ja jälle ülekontrollida. Olen ma siis tänasel hommikul targem kui õhtul ?   Laulame küll vahel, et Oma Laulu ei leia ma üles….kuid kas oleme tabanud Rütmi, milles seda üleleitud Laulu siis laulma peaks ?

Järgmine lehekülg »

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.