Negatiivsuse kasutamine ja vabastamine.

30.aprill 2007, 11:40 p.l. | Posted in Elu, Meditatsioon, Raamat, Tsitaat | 2 kommentaari

Sisemine vastuseis avaldub alati negativsusena. Igasugune negatiivsus on protest. Antud kontekstis on need kaks sõna peaaegu samatähenduslikud. Negatiivsuses võib avalduda ärrituse või kannatamatuse, aga ka raevuna, depresiooni, mossitamise või enesetapule viiva meeleheitena. Mõnikord käivitab vastupanu valukeha ja siis võib ka kõige süütumast olukorrast välja kasvada tohutu negatiivsus – viha , depressioon, sügav traagika. Ego usub , et suudab negatiivsuse abil tegelikkusega manipuleerida ja saada oma tahtmist. Ego usub, et suudab negatiivsuse abil saavutada soovitu või muuta olematuks vastumeelse. Kui sina – meelemõistus – ei usuks, et negatiivsus aitab, miks sa seda siis tekitaksid ? Loomulikult pole see nii ja soovitu saavutamise asemel on ta hoopis takistus selle teel. Ta ei aita vabaneda vastumeelsest, vaid hoiab seda üleval. Ainus nö kasulik asi selle puhul on ego tugevnemine ja seepärast ego seda armastabki . Hetkest mis oled samastunud negatiivsusega, ei taha sa sellest lahti lasta. Sügavalt ebateadlikul tasandi ei taha sa ka positiivseid muudatusi. See ohustaks sinu depressiivset , vihas ja masendunud isiksust. Hakkad vältima ,salgama ja takistma kõige positiivset moa elus. See on tavaline. Ja täiesti hullumeelne.

KUI SINUS TÕSTAB PEAB NEGATIIVSUS , kas mingi välise teguri, mõtte või millegi täiesti arusaamatu ajel, suhtu sellesse kui häälde, mis ütleb :”Tähelepanu ! Siin ja praegu. Ärka üles! Tule meelemõistuse juurde! Ole kohal!” Ka kõige pisem ärritus on tähtis ja nõuab tähelepanu, vastasel juhul kogeneb tammi taha pasiuna tähelepanuta jäänud reaktsioone. Vabaned sellest kui tunned, et ei taha seda energiavälja enam enda sisse ja sel pole mingit mõtet. Aga vaata, et sa sellest siis täielikult vabaned. Kui sa seda ei suuda, aktsepteeri teda ja suuna tähelepanu tekkinud tundele.

ALTERNATIIVINA saab negatiivset emotsiooni ära kaotada nii, et kujutled end reaktsiooni välise põhjustaja jaoks läbipaistaks.

ÄRA OTSI RAHU. Ära otsi muud seisundit kui see ,milles sa praegu oled. Vastasel juhul tekib sisemine konflik ja ebateadlik vastupanu. Anna endale andeks, et sinus pole rahu. Hetkel mil oma mitterahuga täielikult lepid, muundub su rahutus rahuks. See on leppimise ime. Kui aksepteerid seda mis on, muutub iga hetk parimaks hetkeks. See on valgustumine

Eckhart Toll “Siin ja praegu: kohaloleku harjutused.”

Ahelreaktsioon…igaühel oma Pronkssõdur

30.aprill 2007, 1:55 p.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Nupulevajutamine on äratoimunud. Maha on võetud üks ebaeetilistele sündmustele pühendatud ja paljudele pühakujuks saanud objekt. Ja ahelreaktsioonina voolab see sündmus nüüd laiali. Osa ütlemisi jõuab ka meediasse ja neid on mul ja teistel ka võimalik lugeda. Need ütlemised on omakorda kui nupulevajutamised ja nii see ahelreaktsioon on juba mõjutamas nii minu kui ka teiste tulevikku. Ja kui minna kõiges tagasi, leiab selliseid nupulevajutamise laadseid sündmusi hulgim. Ajalooõpikud sisuliselt kirjeldavadki neid nupulevajutamise hetki, ahelreaktsioonide käivitajaid. Mõtlen siin, et kas kusagil on võimalik teha muutus. Ehk ma ei taha osaleda , peatage karusell – tahaks maha minna ….Aga karusell tiirleb, sest see on juba kord tiirlema pandud. Vahepeal on tiirlemine kiirem ,vahel vaiksem…kuid kes hoiab seda tiirlemist liikumises. Miks üks sündmus viib teisteni, miks põhjendatakse ühe sündmusega teisi sündmusi ? Kus jääb Inimene selles sündmuste ahelas ? Kas Inimesel tõesti pole mingeidki valikuid ? Võta ükskõik milline Tarkuse raamat lahti, kõik räägivad, Muuda ennast – muutub maailm !!! Tänaseid uudiseid lugedes tundub küll, et kõigepealt Muudame maailma ära ja siis vaatame kas endasse on “aega” muutust sisseviia. Aga kus on Minu muutus, mis muudaks Maailma? Peeglike(elu), peeglike (ELU) seina peal (televiisor/arvuti)…ütle mulle, kes on kõige …. maailmas :):)

Ilu tekib sinu kohaloleku vaikusest.

30.aprill 2007, 12:45 e.l. | Posted in Elu, Raamat, Tsitaat | Lisa kommentaar

Kohalolek on vajalik looduse ilu, suursugususe ja pühaduse mõistmiseks. Oled sa mõnel selgel ööl vaadanud üles lõpmatusse maailmaruumi, hämmastunud selle absoluutses vaikusest ja hoomamatust avarusest? Oled sa kuulanud , tõeliselt kuulanud, oja vulinat metsas ? Või musträsta laulu vaikses suveõhtu hämaruses ? Et neid märgata , peab meelemõistus vaikima. Hetkeks tuleb kõrvale heita probleemide koorem, nii mineviku kui tuleviku mured, ja kõik teadmised. Vastasel juhul vaatad, aga ei näe, kuuled, aga ei kuule. Täielik kohalolek on möödapääsmatu.

VÄLISTE VORMIDE TAGA on midagi palju enamat : midagi ,millel pole nime, midagi hoomamatut, mingi sügav, sisemine, püha sisu. Kõikjal ja alati ,kus on ilu, kumab kuidagi see sügav sisu läbi. See avaldab end ainult siis, kui sa oled olevikuhetkes. Ons võimalik, et see nimetu olemus ja sinu kohalolek on üks ja sama ? Kas see oleks olemas ilma sinu kohalolekuta ? Mine sügavale selle tunde sisse. Uuri ise.

Eckhart Tolle “Siin ja praegu: kohaloleku harjutused”

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.