Kosmiline teadvus

31.mai 2007, 4:08 p.l. | Posted in Raamat, Teadvus, Tsitaat | Lisa kommentaar

Intuitsioonist kõrgemal asub kosmiline teadvsue tasand, kus leiame, et tajume kõige ühtsust. Inimene , kes suudab jõuda selle tasandini, näeb ja mõistab ,et eksisteerib ühtne Suur Elu, mis on kõigi arvutute eluvormide ja liikide alus. Meie näiv eraldatus sellest on vaid fiktsioon, mis on vajalik kõiksuses toimuva töö jaoks ; ta näeb, et iga “Mina” on suures eluookeanis asuv teadvuse keskus, kes püüab täita jumalikku plaani ja liigub edasi üha kõrgematele ilmutumise , jõu ja individuaalsuse tasanditele, et täita maailma töös üha vastutavamat ja grandioossemat osa.

Kogu oma täiuses annab kosmiline teadvus sellest valdkonnast rohkem või vähem selgeid välgatusi; mõned meist asuvad selle piiril. Inimkond areneb pidevalt edasi, küll aeglaselt, kuid järjepidevalt ja inimene, kes kord on saanud selle imelise kogemuse osaliseks, valmistab ka teisi selle vastuvõtmiseks ette. Vili on külvatud, küll tuleb ka lõikuse aaeg. Inimkonnal seisab ees tutuvumine nii kosmilise teadvusega kui ka teiste kõrgemate teadvuse faasidega. Võib-olla seisavad nende ridade lugejad neile lähemal kui nad arvavad. Elu seadus kuuleb hüüdeid abi ja toidu järele ning annab vajalikku nõu, kuid teeb seda, arvestades kõrgema tarkusega ja indiviidi tõeliste vajadustega.

Ramatšaraka “Radža-jooga”

Advertisements

Intuitsioon

30.mai 2007, 1:39 p.l. | Posted in Intuitsioon, Raamat, Teadvus, Tsitaat | Lisa kommentaar

Otsene mõistmine või teadmine; vahetu teadmine, nii tajumise kui ka teadvustamise akti juures, mis ei haara endasse järelduste tegemise protsessi. Millegi kiire, viivitamatu nägemine või mõistmine. Raske on täpselt seletada, mis on intuitsioon; seda mõistavad vaid need, kes seda ise on kogenud, kuid nendele pole vaja seda seletada. Intuitsioon on samasugune meele võime või anne, nagu intellekt või õigemini täpselt samasugune meele annete kompleks. Intuitsioon kuulub valdkonda, mis on teadvuse väljast kõrgemal ja sellest lähtuvad jõud antakse edasi madalamale tasemele, kuigi see protsess on meie eest varjatud. Pidevalt arenedes jõuab inimkonna teadvus intuitsiooni, intellektuaalse teadmise tasandisse ja kunagi saabub päev, kui inimkond jõuab sellel tasandil täieliku teadmiseni. Kuid seni jõuavad sellest varjatud piirkonnast meieni vaid üksikud kiired, intuitsiooni välgatused. Paljugi sellest, mis meis on head, tuleb sealt : kunst , muusika, armastus ilu vastu, tõeline poeesia, tõeline armastus, teatud vaisme valgustatuse aste, tõe intuitiivne tajumine jne.,jne., ühe sõnaga kõik see, mis ei seondu inteelkti ,see ka uurimise ja õppimisega, vaid ilmub valmis kujul mingist meele tundmatust piirkonnast.

Ramatšaraka “Radza-jooga”

Kas mäletad tuisku ja külma ?

29.mai 2007, 2:21 p.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

On Soe. On lausa Kuum ja Palav ja niivõrd harjumatu on see. Tean, et ka eelmine suvi oli palav, kuid miks mu keha siis seda enam ei mäleta. Ma ei mäleta isegi tuisku ja külma, kuigi tean, et talviti ikka neid esineb. Kes ometi harjumused niikiiresti tekkivateks on teinud ? Isegi nädalaaega tagasi toimuvat ei mäleta, kui tulebki meelde mingi sündmus, kuid ILMAST üldjuhul ei kippu ega kõppu mälestustes. Kui oleks TÄNA meeles, et tänast pole ÜLEHOMME ENAM olemas…

Inglid käivad ülikonnas ja säravad

28.mai 2007, 12:27 p.l. | Posted in Hetked, Uni, Wäega Paik | 1 kommentaar

Olen leidnud Sõbra. Tegelikult on see Sõber olnud koguaeg olemas ja oodanud koguaeg kannatlikult , et ma teda märkan. Sõber on jälginud mu toimetamisi ja tundub ,et ta teab minust hulga rohkem, kui ma ise. Ja nüüd kus ma Sõbra olen äratundnud, on tunne et oleme aegade algusest peale Sõbrad. Mulle tundub, et Sõbral on rohkem võimalusi kui minul. Tema asupaik siinses maailmas on üsnagi paigas, kuigi võimalused seal teises maailmas on ilmselt sellised, et pole isegi mitte mõtet mõelda, millised need olla võiks. Leitud Sõber on siis WäegaPaik, kes kõnnib mu tunnetes ja mõtetes truult mu järel ja ees ja sees, mind seni mahajätmata. Ja nüüd on ta tulnud ka mu unedesse. WäegaPaiga kohal hõljus Mees. Mustas ülikonnas, valge särgiga, lips kenasti ees. Soeng just tehtud, silmad säravad ja rõõm, mis sealt kiirgus, tekitas lausa lööklaine. Mind tabas jahmatus unes, KEDA kõike siin maailmas kohata võib. Uni muidugi tundus väga reaalne ja väga selge. Ja unenäo peale tekkis SÕNUM – Et tänapäeva inglid käivad ülikonnas ja neid võib äratunda tänu särale ja ülimale positiivsusele, mida maailma kiirgavad. Ja nii ta sinna Sõbra juurde kiirgama jäi. Ja nüüd ma olen siia ärganud ja mõtlen lause peale…Ütle mulle, kes on su Sõber ja ma ütlen, kes oled Sina!.

Armastan…

27.mai 2007, 2:05 p.l. | Posted in Armastus, Raamat, Tsitaat | Lisa kommentaar

SÜGAVAL MU SEES  on lõpmatu armastuse allikas. Lasen armastusel voolata oma sisemast. See täidab mu keha, mu meele, mu teadvuse, kogu mu olemuse ja kiirgab minust kõikjale ning naaseb mitmekordsena. Mida rohkem armastust annan, seda enam on mul anda, sest allikas on lõppematu. Armastuse andmine MUUDAB MU OLEMISE HEAKS; see on sisemise rõõmu väljendus. Armastan end, seepärast hoolitsen hellalt oma keha eest. Tugevdan seda toitvate roogadega ja jookidega, kannan hoolt selle puhtuse ja katmise eest. Vastukingina kiirgab mu keha tervist ja elujõudu. Armastan end, seepärast muudan oma kodu mugavaks. See rahuldab mu vajadusi ja selles on rõõm elada. Lasen armastusel voolata tubadesse ja kõik, kes neisse sisenevad-  ka mina ise – , tunnevad armastust ja saavad sellest tuge. Armastan end, seepärast tunnen rahuldust oma tööst ning saan rakendada oma loovaid võimeid ja kalduvusi, töötades koos inimestega, keda armastan ja kes armastavad mind. Minu sissetulekud on piisavad. Armastan end, seepärast suhtun armastusega kõigisse inimestesse ; tean,  et see, mida annan, tuleb mulle mitmekordselt tagasi. Tõmban ligi armastavaid inimesi, sest nad peegeldavad mu enda olemusi. Armastan end, seepärast annan andeks ja unustan möödunud ning  – olen vaba. Armastan end, seepärast elan vaid siin ja praegu ning kogen iga hetke meeldivana, teades, et mu tulevik on helge , turvaline ja rõõmus, sest olen Kõiksuse armastatud laps ja Kõiksus hoolitseb mu eest hellalt nüüd ja igavesti. Ja nii jäägu.

Ma armastan Sind

Louise . L. Hay “Tervenda end ise”

VihmaPühad

26.mai 2007, 12:01 p.l. | Posted in Hetked | 1 kommentaar

Kui Vihm teeb Tööd, on see Püha -VihmaPüha. Taevas “ristib” Maad, Õnnistab Maad , Toidab ja Hoiab Maad ja väljendab seda protsessi Vihma kujul. Ja loomulikult on see Püha toiming, mida peaks tuleks mul pühitseda ja kindlasti on teisi, kes seda teevadki. Rasket füüsilist tööd tegevale inimesele, kes kasuta(b)(s) igat võimalust Elus olemiseks, annab Vihm võimaluse HInge tõmmata ja kiirelt tööajal veidi Mõtteid koguda ja Elu üle järgi mõelda. Aga mul on vihmavari, vihmamantel ja kummikud ja miskipärast leian, et tuleb samakiiresti ikkagi edasitoimetada. Aga kui ikkagi peaks VihmaPüha. Tähistaks Pühat toimingut ja peaks veidi Elu ja Iseendaga Aru ?

25.mai 2007, 1:47 p.l. | Posted in Luuletus, Meri, Raamat, Tsitaat | Lisa kommentaar

Maailm on meri, millel laine järel tõuseb laine

ja lainetusejadaks moondub tema ürgne aine.

Kuid tõeliselt on meri igavesti üks ja sama –

ei eksi lainetelummus mõtiskleja kaine.

Siin tõde allikaks on asjadele tuhandeile

ja loendamatul hulgal nägusid ta annab neile.

VÕib sõge vaielda, et ilm on ainult unenägu, –

kuid selles unes tõde oma nägu näitab meile.

Abd ar-Rahman Dzami ( 1414-1492 )

Haljand Udami raamatust “Orientaalteekond”

Mis tunne on olla loll ?

23.mai 2007, 1:24 p.l. | Posted in ööülikool | Lisa kommentaar

Enn Kasaku loeng ööülikoolis “Mis tunne on olla loll ?”

Võimalus vabaneda vajadusest olla või näida tark 🙂

Gunnar Aarma : Shamanismi vaimsusest.

21.mai 2007, 11:36 p.l. | Posted in Elu, Loomine, Raamat, Teadvus, Tsitaat | 3 kommentaari

On soovitav meeles pidada, et:

Kõik on elu terviku jagamatud osad.

Universum on Allika Tahte ja Meele püha väljund ja on loodud Armastusega ja hingestatud Eluga.

Kõik on iseloomustatud energia ja seda on võimalik muuta milleski muuks. Meel, mateeria ja vaim on ainult sama energia erinevad tasandid.

Kogu liikuv energia allub harmoonia seadusele: see toimib maksimaalse kasuteguriga ja minimaalse jõukuluga.

Kõik asjad universumis on elusad, aga nad kogevad seda erinevalt. Midagi pole tegelikult “surnud” , sest pole seesugust mõistmist nagu liikumatus.

Kõik on tehtud samadest algelementidest ja kõik ammutavad jõudu samast energiast, aga individuaalolendid organiseeruvad erinevalt, sest igaüks neist püüab väljendada erinevalt mõnda Suure Vaimu meeles olevat ideed.

Kõik arneeb pidevalt, otsides harmooniat ja tasakaalu kõigega.

Ainult püsväärtus universumis on muutus.

Kõik on täielikult ja lähedalt kõigega seotud ja kõik alluvad pühadele seadustele.

Kõik on naisest sündinud. Kõik saab alguse naiselikust printsiibist.

Midagi ei tohi teha, mis kahjustab lapsi, sest igavene elu saab eksta ainult laste kaudu.

Ringiliikumine on põhiline seaduspärasus. Lineaarsus on illusioon. Absoluutset algust ega lõppu pole olemas, sest puuduvad tõelised algused.

Gunnar Aarma “Mida paljud ei tea”

Mere Lood

21.mai 2007, 4:07 p.l. | Posted in Hetked, Kohalolek, Meri, Olemine | Lisa kommentaar

Kohtusin MEREGA. Ja üleskerkis hulga küsimusi. Kas minus on Lugupidamine ehk siis Lugude pidamine MEREST ? Kas ma pean Lugu iseendast, oma sõpradest, taevast, maast, hetkedest ja silmapilkudest ? Kas ma pean lugu sinust , kes sa neid ridu loed ? Ma ei oskagi vastata… Justkui nagu peaks, aga kui ma ei teagi mis on Tõeline LuguPidamine ehk pean ma Loo pidamiseks miskit väikest ja tähtsusetut ja ma alles kasvan Iseenda ja Maailma Lugude pidamises. Meri, paljude jaoks tavaline ja igapäevane, teistele eriline ja kohtumine on kui pidupäev. Kas mulle meeldiks kuulata igapäevalugusid või pidupäevalugusid…ei teagi. Sest kokkupuuted merega pole igapäevased ja nii ei tea ma igapäevalugudest midagi. Kuid ometi tervitame üksteist kui vanad sõbrad(nii ma vähemalt arvan), kes pole küll kunagi koos elanud, kui koos toimitud ajad on niivõrd intensiivsed olnud, et lähendus on sõnadega kirjeldamatu. Kas meri teab, et mina teda tean ja Lugu pean ? Ehk on inimkond temajaoks samasugune väljendamatu ja kirjeldamatu “miski” nagu minu jaoks on tema ? Ehk on iga laine “merekodanik” ,keda ma isegi ei suuda eristada teistest “mererahvastest” ? Ehk on Merel riigid ja rahvad nagu meilgi ? Omad vähemused ja enamused, poliitika ja rahutused ? Ehk meri kogeb samamoodi “meie” tormi kui meie kogeme mere tormi ? Kas meretormid ja tülitormid on äkki ühesugused, lihtsalt keskkonnad on erinevad, kus nad ilmnevad ? Püüan tabada mererahva tantsutuure ja näha laineharjadel kokkupõimuvaid armunuid, kes päikesekiirte käes rulluvad uutesse kogemustesse. Loodetavasti peavad nad inimestest Lugu – minust ja sinust ja lugusid kuulevad veel ka ajastutetagused MereRiigiKodanikud. Ja nüüd pole mul siin muud teha, kui hoida OMA LUGU ja Lugupidamist Merest , Rahvast, Elust ja Elusolemisest.

Kas mäletan HiiePuu häält?

19.mai 2007, 9:40 p.l. | Posted in Elu, Hetked | 1 kommentaar

Seisan ja Olen. Nagu väike imetillukene keegi ühe suure Puumüraka kõrval. Justkui häbi on oma väiksuse pärast ja tulevad meelde lapsepõlves söömata jäänud pudrud, mis pidavat kiiresti suureks kasvatama. Aga fakt jääb faktiks. Suur on suur ja väike on väike. Kohati on tunne, et kohe kohe tõuseb ta omalt kohalt ja läheb jalutama, vaikselt omaette pobisedes vajalikku loitsu liikumiseks. Ja siis ta kangestub, sest märkab, et ta pole üksi. Hääl mida just just olin kuulnud, vähemalt nii ma arvan, tungis niivõrd sügavale, et seda sügavust pole võimalik kirjeldada, sest sellist sügavust lihtsalt ei saa olemas olla. Kuid ometi pole see hetk olematu. Juba on see hetk teisenenud, võtmas teisi vorme, kuid kuuldud HÄÄL, jääb kuuldud hääleks. Ja loodan seda mäletada veel kaua ja hoida kadumast mälestuste lasu alla. Tahaks mäletada Hiiepuuhäält, vähemalt niikaua kuni ELAN.

Mantrad ( 6 )

17.mai 2007, 12:59 p.l. | Posted in Mantra, Raamat, Teadvus, Tsitaat | Lisa kommentaar

Olen palju vähem piiratud ja suursugusem olend, kui arvasin. Arnenen aeglaselt, kuid kindlalt , tõustes üha uutele teadvuse tasametele. Liigun kogu aeg edasi ja kõrgemale. Minu eesmärk on oma tõelise “Mina” tundmaõppimine ja tervitan igat sammu, mis viib mind sellele eesmärgile lähemale. “Mina” olen Reaalsuse ilming. “Mina olen”.

….

Tunnistan, et minu “Mina” on suurem, kui see algul näib olevat ; et teadvuse valdkonnast nii kõrgemal kui ka madalamal eksisteerivad teised meele tasandid; et nii nagu eksisteerivad meele tasandid, mis kuuluvad inimkonna varasemate kogemuste juurde, mis on saadud möödunud sajanditel ja mida me nüüd peame valitsema, nii on ka meele tasandid, millel me nüüd järjekindlalt üle läheme ja mis annavad meile elutarkust, jõudu ja elurõõmu. Minu “Mina” on selle maailma sees. Olen oma meele peremees. Tean, et valitsen selle madalamate ilmingute üle ja nõuan kõrgematelt ilmingutelt , et need annaksid mulle kõik, mida nad minu jaoks hoiavad.

Ramatšaraka “Radža – jooga”

Loomisest Looja pilgu läbi

16.mai 2007, 12:42 p.l. | Posted in Blogimine, Elu, Hetked, Integratsioon, Looja, Loomine, Olemine | 1 kommentaar

Looja loob. Suur Looja loob Suure Blogi ehk Elu. Mina väikese Loojana pean läbiajama siis väikese blogiga, ehk oma Eluga. Ja selle oma elu üheks ilminguks on täna täpselt kuuaega tagasi sündinud 1helina blogi. Sündinud rõõmus ja uudishimus ja ilma vähimagi mõtteta, mis “sellest saada ” võiks ja mis “sellel mingit tähendust olla võiks “. Blogi on kuuga kasvanud minu endagi jaoks väga ootamatutes suundades, peab tunnistama, et sama on teinud ka Oma Elu. Ja kohati tundub mulle endale, et blogi elab juba iseseisvat elu ja et sellest elust arusaada, peaks selle uurimiseks end lausa pühendama. Peaks süüvima igasse lugejasse, et taibata, milline blogi on. Kuid ma lähen kergema vastupanu teed, uurin ise tähelepanelikult iga sissekannet, sest igas sissekandes on sees ka juba “tulevased lugejad”. Isegi kui tullakse vargis ja tasa ja minnakse jälgijätmata, loob iga lugeja seda blogi samamoodi kui mina kirjutajana. Vahel on isegi tunne, et tajun mõne tulevase lugeja “hingeõhku” siinsamas, sest tegelikult on ju teine niivõrd lähedal. Ainult teiselpool valgusekraani. Niiet kirjutades olen kogenud mingit suuremat ühtsust ,mis ületab Kirjutaja/Lugeja rollid ja haarab hulgaliselt “Lugejaid” , kes ilmselt siia blogisse iial ei satu. Mis on see suurem, mis avaldub läbi blogimise… ei oska sellele nimetust küll hetkel anda. Ehk on see SUUR ELU, mis elab oma elu igas rakus, igas inimeses ja olendis. Ehk Suur Looja on oma Suure Blogi – Elu loomisega samamoodi ametis veel, alustades rõõmu ja uudishimuga ja teadmata kuhu see kõik välja jõuab. Kas loomine on valmis või veel kestab ? Kas Suur Blogija oma Blogi alles alustas või on ta juba tüdinenud ja tahab lõpetada, arvates, et ahh, läks veidi aiataha, TEEME UUE 🙂 . Mina Suure Blogi lugejana aga kirjutan ette oma lugu, mille piires Suur blogija toimetada saab, samamoodi kui selle blogi lugejad on kaasloojad kõiges siintoimuvas. Ja äkki tuleb Taevastest Kõrgustest selline Blogjate rivi , peatub korraks MINUS ja liigub siis edasi. Loen juba kirjutatut – Elu , kirjutan ise OLULISE ülesse ja seda loevad juba järgmised Loojad, kes LOOMAS ELU ILMINGUID. Ja niimoodi veereb üks Elulaine ühelt teisele jäädes sisuliselt samaks, kuid võttes seninägematuid vorme, vastavalt igaühe elumustrile . Elu on PÕNEV ja ÕNNEKS on siis LÕPUTULT võimalusi kõikidele MINADELE – LOOJATELE.

Valikuvabadus

15.mai 2007, 5:58 p.l. | Posted in Armastus, Hetked, Kohalolek, Olemine, Raamat, Teadvus, Tsitaat | Lisa kommentaar

Valik eeldab teadvust – kõrgema tasandi teadvust. Ilma selleta pole valikut. Valikuvõimalus tekib siis ,kui sa ei samastu enam meelemõistusega ja selle tingitud mustritega, siis , kui sa oled kohal. Kuni selle hetkeni oled vaimses mõistes ebateadvuslik. See tähendab, et tunned vajadust mõelda, tunda ja tegutseda nii, nagu meelemõistus ütleb.

Keegi ei vali probleeme, konflikte , valu. Keegi ei vali hullumeelsust. Need asjad juhtuvad, sest sinus pole mineviku lahustamiseks piisavalt kohaloleku, pole pimeduse peletamiseks piisavalt valgust. Sa pole täielikult siin . sa pole veel täielikult ärganud. Seni juhib su elu tingimuslik meelemõistus.

Või oled sina üks neist paljudest, kellel on probleemid vanematega, kui kannad vimma millegi suhtes, mida nad tegid või tegemata jätsid, siis sa usud, et neil oli valik, et nad oleksid võinud teisiti käituda. Agati näib et inimestel on valikuvõimalus, aga see on illusioon. Kuni su elu juhib tingimuslike mustritega meelemõistus – mis valikut sul on ? Mitte mingit.

Sa pole isegi mitte kohal. Meelemõistusega samastunud olekus tekivadki tõsised probleemid. Tegemist on omamoodi vaimuhaigusega. Selle haiguse erinevate seisundite käes kannatab enamus inimesi. Seda mõistes , kaob viha. Kuidas saaks vihata kellegi haigust ? Ainult õige suhtumine on kaastunne. Kui sind juhib meelemõistus ja kuigi sul pole valikut, kannatad sa siiski ebateadlikkuse tekitatud tagajärgede pärast ja lood uusi kannatusi. Kannad hirmu, konfliktide, probleemide ja valu koormat. Need kannatused sunnivad sind lõpuks ebateadvuslikkusest välja tulema.

SA EI SAA ENDALE EGA TEISTELE ANDESTADA enne ,kui pole lõpetanud minevikust oma indetiteedi otsimist. Ainult olevikuhetke väe läbi saab andestada. Siis kaotab minevik mõju ja sa mõistad, et mitte miski, mis sulle on tehtud või mis sa teistele teinud oled, ei suuda mõjutada sinu kiirgavat olemust. Kui alistud olemasolevale, kui sa oled täielikult kohal olevikuhetkes, kaob mineviku võim. Siis ei vaja sa enam seda. Kohalolek on kõige võti. Olevikuhetk on kõige võti.

Kuna vastupanu ei saa meelemõistusega eraldada, siis vastupanust loobumine – alistumine – tähendab sind teesklevate meelemõistuse, valejumala, ülemvõimu lõppu. Lahtub kogu negatiivsus ja hinnangulisus. Avaneb seni meelemõistusest ähmastunud Olemise maailm.

Sinu sees muutub kõik äkki vaikseks ja enneolematult rahulikuks.

Ning selles rahus on suur rõõm.

Ja selles rõõmus on armastus.

Ja kõige selle südames on püha , mõõtmatu See, millel pole nime.

Eckhart Tolle : “Siin ja praegu: kohaloleku harjutused “

Avo-Rein Tereping: Konflikt puhastab õhku

14.mai 2007, 6:10 p.l. | Posted in Konflikt, Suhted, Tsitaat | Lisa kommentaar

Rahu inimeste ja gruppide vahel ei ole muud kui avaliku konflikti mahasurumine või loominguliselt lahendatud konflikti tulemus, mille järel pooled mõistavad teineteist paremini ja näevad oma huvide taga selgemini ühiseid huve. Suhted või organisatsioonid ilma konfliktideta on määratud hääbuma. Edukad ei ole konflikti mahasurujad, vaid need, kes suudavad konflikte lahendada ja neist õppida.

…..

Avalik konflikt on toimunud. Tõepoolest, Eesti ei ole endine, kuid oleks aeg siirduda kahjude arvutamiselt sellele, kas toimunust mingit tulu tõusis.Konfliktide positiivseks pooleks on, et vastuolud saavad nähtavaks. Kuid sellega, mis kõigile nähtav, saab tegelda. Mõttetu on kurtmine, et «poleks vaja olnud lasta džinni pudelist välja». Džinn vabaduses on parem kui džinn pudelis, sest siis ei oska ette näha, millal käib plahvatus.

Allasurutud väljaelamata viha pöördub inimese enese vastu. Tuleb loota, et need paar ööd täis vastastikuseid roppusi, klaasiklirinat ja kakluses saadud muhke tegid kõiki targemaks.

….

Lahendatud konflikt muudab grupi turvalisemaks, osapooled avavad ennast ja saavad teadlikuks teise poole soovidest ja kavatsustest. Iga hinna eest maha surutud konfliktid ja pealesurutud nõue mitte näidata viha põhjustab pinge kogunedes hullemaid plahvatusi. Kirjutatu eesmärgiks ei ole siiski kutsuda üles inimesi konfliktis positiivse leidmiseks algatama järgmisi kismasid. Kuid pärast kaklust morni pilguga vastastikku põrnitsemine ei ole kunagi ühtki vastasseisu leevendanud.

Paratamatult saab igas konfliktis keegi haiget. Pole oluline, kas põhjusega või ilma. Sellepärast on kombeks tõelise rahu taastamiseks vabandada, sageli vastastikku. Peretülide lahendamiseks vähemalt nii tavaliselt tehakse. Parim, kui vabandus tuleb ilma teise poole nõudeta.

Lugu täies pikkuses Postimehes

Järgmine lehekülg »

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.