Gunnar Aarma : Shamanismi vaimsusest.

21.mai 2007, 11:36 p.l. | Posted in Elu, Loomine, Raamat, Teadvus, Tsitaat | 3 kommentaari

On soovitav meeles pidada, et:

Kõik on elu terviku jagamatud osad.

Universum on Allika Tahte ja Meele püha väljund ja on loodud Armastusega ja hingestatud Eluga.

Kõik on iseloomustatud energia ja seda on võimalik muuta milleski muuks. Meel, mateeria ja vaim on ainult sama energia erinevad tasandid.

Kogu liikuv energia allub harmoonia seadusele: see toimib maksimaalse kasuteguriga ja minimaalse jõukuluga.

Kõik asjad universumis on elusad, aga nad kogevad seda erinevalt. Midagi pole tegelikult “surnud” , sest pole seesugust mõistmist nagu liikumatus.

Kõik on tehtud samadest algelementidest ja kõik ammutavad jõudu samast energiast, aga individuaalolendid organiseeruvad erinevalt, sest igaüks neist püüab väljendada erinevalt mõnda Suure Vaimu meeles olevat ideed.

Kõik arneeb pidevalt, otsides harmooniat ja tasakaalu kõigega.

Ainult püsväärtus universumis on muutus.

Kõik on täielikult ja lähedalt kõigega seotud ja kõik alluvad pühadele seadustele.

Kõik on naisest sündinud. Kõik saab alguse naiselikust printsiibist.

Midagi ei tohi teha, mis kahjustab lapsi, sest igavene elu saab eksta ainult laste kaudu.

Ringiliikumine on põhiline seaduspärasus. Lineaarsus on illusioon. Absoluutset algust ega lõppu pole olemas, sest puuduvad tõelised algused.

Gunnar Aarma “Mida paljud ei tea”

Mere Lood

21.mai 2007, 4:07 p.l. | Posted in Hetked, Kohalolek, Meri, Olemine | Lisa kommentaar

Kohtusin MEREGA. Ja üleskerkis hulga küsimusi. Kas minus on Lugupidamine ehk siis Lugude pidamine MEREST ? Kas ma pean Lugu iseendast, oma sõpradest, taevast, maast, hetkedest ja silmapilkudest ? Kas ma pean lugu sinust , kes sa neid ridu loed ? Ma ei oskagi vastata… Justkui nagu peaks, aga kui ma ei teagi mis on Tõeline LuguPidamine ehk pean ma Loo pidamiseks miskit väikest ja tähtsusetut ja ma alles kasvan Iseenda ja Maailma Lugude pidamises. Meri, paljude jaoks tavaline ja igapäevane, teistele eriline ja kohtumine on kui pidupäev. Kas mulle meeldiks kuulata igapäevalugusid või pidupäevalugusid…ei teagi. Sest kokkupuuted merega pole igapäevased ja nii ei tea ma igapäevalugudest midagi. Kuid ometi tervitame üksteist kui vanad sõbrad(nii ma vähemalt arvan), kes pole küll kunagi koos elanud, kui koos toimitud ajad on niivõrd intensiivsed olnud, et lähendus on sõnadega kirjeldamatu. Kas meri teab, et mina teda tean ja Lugu pean ? Ehk on inimkond temajaoks samasugune väljendamatu ja kirjeldamatu “miski” nagu minu jaoks on tema ? Ehk on iga laine “merekodanik” ,keda ma isegi ei suuda eristada teistest “mererahvastest” ? Ehk on Merel riigid ja rahvad nagu meilgi ? Omad vähemused ja enamused, poliitika ja rahutused ? Ehk meri kogeb samamoodi “meie” tormi kui meie kogeme mere tormi ? Kas meretormid ja tülitormid on äkki ühesugused, lihtsalt keskkonnad on erinevad, kus nad ilmnevad ? Püüan tabada mererahva tantsutuure ja näha laineharjadel kokkupõimuvaid armunuid, kes päikesekiirte käes rulluvad uutesse kogemustesse. Loodetavasti peavad nad inimestest Lugu – minust ja sinust ja lugusid kuulevad veel ka ajastutetagused MereRiigiKodanikud. Ja nüüd pole mul siin muud teha, kui hoida OMA LUGU ja Lugupidamist Merest , Rahvast, Elust ja Elusolemisest.

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.