Kolmas voorus: armastus

21.juuni 2007, 9:36 p.l. | Posted in Armastus, Tsitaat, Voorused | 1 kommentaar

Sõnastiku definitsioon: Ladinakeelsest sõnast amor: tugev kiindumus, mis lükkab meid ihaldatud objekti suunas; hinge ja südame poolehoid; kiindumus, kirg, eriline soosing; teoloogiline armulisus.Uue Testamendi järgi:
Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!
(Korintlastele 13:13)

Sõna etümoloogia:
Kreeklastel oli armastuse tähistamiseks kolm sõna: Eros, Philos ja Agape. Eros on kahe inimese vaheline eluterve armastus, mis õigustab elu ning tagab inimrassi püsimajäämise. Philos on tunne, mille pühendame oma sõpradele. Ja lõpuks Agape, mis sisaldab nii Erost kui Philost, kuid kujutab endast midagi palju enamat kui lihtsalt kellegi „meeldimine”. Agape on täiuslik armastus – armastus, mis haarab täielikult endasse kõik, kes seda tunnevad. Katoliiklaste jaoks tähistab see sõna armastust, mida Jeesus tundis inimkonna vastu. Tema armastus oli nii suur, et ulatus tähtedeni ning muutis inimkonna ajaloo kulgu. Need, kes teavad ja tunnevad Agapet mõistavad, et mitte millelgi siin maailmas ei ole tähtsust peale armastuse.

Oscar Wilde:
Kõik oma armsa tapavad.
Tea! tõde ongi siin;
kel tapa tarvis tige pilk,
kel meelas sõnasiird,
arg kingib tapva suudluse,
on vapra relv rapiir.

(Readingi vangla ballaad, 1898)
(Kasutatud Peep Ilmeti tõlget, Varrak 2004)

19. sajandi lõpuosa jutlusest:
Jaga armastust vaestele – see on kerge, ning rikastele, kes kõiki ebausaldavad ega näe enam armastust, mida nad nii väga vajavad. Ja oma naabrile – mis on väga raske, sest just tema suhtes oleme kõige isekamad. Armastus. Ära iialgi lase käest võimalust naabrit rõõmustada, sest sina oled esimene, kes sellest võidab – isegi kui keegi ei tea, mida sa teed. Maailm sinu ümber muutub õnnelikumaks ning sinu asjad laabuvad paremini.

Mina elan selles maailmas nüüd ja praegu. Kui on midagi head, mida saaksin teha või mõni rõõm, mida saaksin teistele valmistada, palun öelge mulle. Ärge laske mul asju edasi lükata ega unustada, sest mul ei ole iialgi võimalust käesolevat hetke uuesti läbi elada.
(Henry Drummond, The Supreme Gift (“Ülim kingitus”), [1851-1897])

Autorile saadetud e-kirjast:
Kuni hoidsin oma südame endale, ei ärganud ma iialgi ängistusega ega veetnud ühtki ööd unetult väherdes. Ajast, mil armusin, on minu elu olnud üks lõputu ahastuste, kaotuste ja segaduste jada. Arvan, et Jumalal õnnestus armastust kasutades peita paradiisi keskele ära põrgu.
(C.A., 23/11/2006)

Teaduse valdkonnas:
Aastal 2000 uurisid Londoni University College’i teadlased Andreas Bartels ja Semir Zeki välja need aju piirkonnad, mida romantiline armastus aktiveerib, tehes katseid üliõpilastega, kes väitsid, et nad on hullupööra armunud. Esiteks leidsid teadlased, et sellest tundmusest mõjutatavad aju osad olid ootuspärasest oluliselt väiksemad ning kattusid osadega, mida aktiveerivad samad eufooria stimulaatorid kui näiteks kokaiini kasutamisel. See viis uuringu autorid järeldusele, et armastus sarnaneb narkootikumidest esile kutsutud füüsilise sõltuvuse ilminguga.

Teadlane Helen Fisher Rutgers Ülikoolist aga leidis sedasama aju uurimise meetodit kasutades, et armastuse kolm tunnust (seks, romantika ja vastastikune sõltuvus) stimuleerivad ajukoore erinevaid piirkondi ning tegi sellest omakorda järelduse, et me võime olla armunud ühte inimesse, soovida armatseda teisega ning elada koos kolmandaga.

Poeedi arvamus:
Armastus ei oma midagi peale iseenda ega soovi kellelegi kuuluda, sest armastusest endast on küllalt.

Armastus aitab sul kasvada ning surub su siis maadligi.

Ta piitsutab sind, et tunneksid oma võimetust, ta raputab sind nõnda, et vabaned kõigist kestadest. Ta sõtkub sind paindlikuks.

Ning siis heidab ta su tulle, et sinust saaks õnnistatud leib, mida pakutakse Jumala pühal söömaajal.

(“Prohvet”, Khalil Gibran [1883-1931])

http://femme.ee/uudishimulik/mitmesugust/3696?P=0

Tüliõunast ja pronkssõdurist ehk kuidas elada Rahus.

21.juuni 2007, 11:50 e.l. | Posted in Hetked, Rahu | Lisa kommentaar

Postimehes ilmunud uudis, et on vermitud münt, mille väärtuseks on 1 Tüliõun, tekitas mõtteid. Siiani pole nagu võimalik olnud mõõta tüli suurust,eriti rahvusvahelist tüli, sest puudus vastav mõõtühik. Nüüd siis tänu vastavatele müntidele on võimalik ometi määrata iga tüli hind. Ja nii on vahva võimalus tüli “äraosta” . Tore on ka see, et 1 Tüliõun on võimalik konverteerida ka kroonidesse. Tõsi esimese hooga tundub mündi hinnaks olev 220 krooni üsnagi krõbe hind, kuidas samas, osta ja lõpetada üks tüli ütleme 5 – e Tüliõunaga on ikka tunduvalt odavam ,kui aastakümneid tüli ja vimma hinges kanda. Nii et igale Tülile oma Õun 🙂 ja nii lihtne see Rahu Maal ongi 🙂

Lisaks sellele on see raha veel VASEST, mis juba ise on väga suure tervendava väega.

Kas Valgus võidab Pimeduse ?

21.juuni 2007, 8:18 e.l. | Posted in Öö, Elu, Hetked, Jumal, Kohalolek, Looja, Loomine, Olemine, Päev, Pimedus, Puhastumine, Tarkus, Tasakaal, Tõde, Teadvus, Tuli, Valgus | Lisa kommentaar

Elan Valguse ja Pimeduse loodud Kangamustris. Ikka poolaastat Valgus kasvab ja Pimedus väheneb ja pool aastat Pimedus kasvab ja Valgus väheneb. Seda siis väliselt. Targad raamatud räägivad, et Pühitsuste aegu olevat sosistatud kõrva – Tõeline Valgus on Pimedus. Nii et kas Pimedut üldse tegelikult on olemas ? Ehk on olemas ainult vaimne pimedus, mis tundub pimedama päevaaja kasvades esile tulevat ? Või on see hoopis valgel ajal enam näha. Igaljuhul on täna Pööripäev. Aasta kõige VALGEM PÄEV. Kas väline Valge Aeg suudab siirduda ka Sisemisse Maailma. Kas suudan läbinäha välise kasvava Pimeduse taga Sisemuses põlevat Igavest Tuld, keda keegi ei saa äravõtta ja keegi ei saa anda. On minus see Tuli olemas? Ehk istun juba ammu Tulepaistel, aga ma ei teagi seda,arvates et elan Pimeduses. Ehk on Tule aktiivseks muutumine ühe teo taga ? Kes teab , kes teab. Kahjuks või õnneks saan ennast mõõta ainult iseendaga… Kui seegi õnnestub, sest meele mälul on kohati väga lühikesed jalad. Näiteks ei suuda ma meenutada mis tunne on siis kui on 30 miinuskraadi ja peab pikalt väljas olema….Ehk Valgus polegi Pimedusega kunagi võidelnud, vaid olnud KaasLoojad Inimese kasvamisel ja ajutine Pimedus on teadmatus, mis elab inimmeeles ja mille võib lõpetada , kui ainult selle peale tuleb. Ja välise Pimeduse suurenemine võiks ollagi Sisemise Valguse Ärkamise Pühaks.

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.