Kas kibestuda või mitte ?

28.juuni 2007, 4:32 p.l. | Posted in Elu, Raamat, Tsitaat | Lisa kommentaar

Elus on säärane ajajärk, tavaliselt on see keskiga, kus naine peab tegema otsuse – oma tuleviku seisukohalt ehk kõige tähtsama vaimse otsuse – , kas kibestuda või mitte. Tihtilugu jõuab naine selleni hilistes kolmekümnendates või varastes neljakümnendates eluaastates. nad jõuavad sinnamaani, kus neil on kõigest kõrini, kus nad kõik vahendid ära proovinud, kus “viimane koormasse lisatud õlekõrs on murdnud kaameli selgroo” ja kus nad tunnevad, nagu “oleks neile peale kustud või nad üle parda heidetud”. Nende kahekümndate eluaastate unistustest on jäänud järele hunnik pahna. Võib -olla on südamedki murtud, abielud ja tõotused purunenud.

Inimkehast saab pika elutegevuse tagajärjel rusuhunnik. Selle vastu ei aita miski. Aga kui keskealine naine pöördub tagasi oma loodusundite juurde, selle asemel, et kibestuda, ärkab ta uuele elule, sünnib uuesti.

Clarissa Pinkola Estes “Naised , kes jooksevad huntidega”

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.