Igaühel olgu Oma Koht!

9.juuli 2007, 1:30 p.l. | Posted in Öö, Elu, Hetked, Kohalolek, Olemine, Päev, Wäega Paik | Lisa kommentaar

Inimene vajab elamiseks ELU. Kuid aegajalt tuleb endale tunnistada, mida ei ole, seda ei ole. Energiat nimelt pole. Võin ju endale öelda, et iga 2 päeva vahel on öö ja ööd on puhkamiseks ja et elus on suuremaid rütme, mille ööd kestavad vahel nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Võib ju öelda endale, et praegu on öö kahe päeva vahel, kuid ikkagi mida pole, see on ENERGIA. Ja siis ootamatult endale võid avastada, et keegi tahab sulle appi tulla. Et Emake Maa on nõus ulatama mulle oma käe. Ulatab ta käe ilmselt igaühele, kuid teisele ulatatud kätt ju ei näe. Ikka seda, mis enda poole sirutatud. Algab see sellest, et hakkad igatsema kuhugi minekut. Algul ei saagi aru, miks ma just sinna minna tahan, aga ometi – – tahan. Ja enamasti ma siis ka lähen ja märkamatult peale seda käimist ma ei mäletagi, et kunagi oli nagu tunne, et on öö ja et energiat ei ole. Seda kuni järgmise korrani. Vaikselt kasvab aga huvi – MIKS ON SEE NII. Et kusagil ärakäies on järsku Elu tagasi. Ja siis jõuab mulle teadvusesse , et on olemas Pühad Kohad. Ja Püha Koht on nii Elus, et äratab ellu. Koht võib mind puudutada kus tahes , metsarajal, juues lonks vett külakaevust, istudes aiaäärse kivipeal, toetades teeäärset puud, kuulates merelaine loksu jne, jne. Kohati tundub, et peaks nagu mõne targema käest küsima, et kas SEE on ikka ELUS, kuid siis ehk tuleb taipamine, et Väega koht on ILUS koht. Koht, mis tundub mulle ILUS, kiirgab energiat. Kiirgab just sellist energiat , mida mulle vaja ja et ilu mõistegi tingitud pigem minu vajadusest, kui mingi objekti erilisusest. Nii et soovitan endale ikka ja jälle – Märka Ilusat ,sest Ilus kiirgab Elu, nii et omagi elugi saab elatud.

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.