Enya – The River Sings

11.juuli 2007, 10:58 e.l. | Posted in Enya, Muusika | Lisa kommentaar

Loxiani keeles

Enya ” Caribbean Blue “

11.juuli 2007, 10:52 e.l. | Posted in Enya, Muusika | 1 kommentaar

Igaühel olgu Oma Koht!

9.juuli 2007, 1:30 p.l. | Posted in Öö, Elu, Hetked, Kohalolek, Olemine, Päev, Wäega Paik | Lisa kommentaar

Inimene vajab elamiseks ELU. Kuid aegajalt tuleb endale tunnistada, mida ei ole, seda ei ole. Energiat nimelt pole. Võin ju endale öelda, et iga 2 päeva vahel on öö ja ööd on puhkamiseks ja et elus on suuremaid rütme, mille ööd kestavad vahel nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Võib ju öelda endale, et praegu on öö kahe päeva vahel, kuid ikkagi mida pole, see on ENERGIA. Ja siis ootamatult endale võid avastada, et keegi tahab sulle appi tulla. Et Emake Maa on nõus ulatama mulle oma käe. Ulatab ta käe ilmselt igaühele, kuid teisele ulatatud kätt ju ei näe. Ikka seda, mis enda poole sirutatud. Algab see sellest, et hakkad igatsema kuhugi minekut. Algul ei saagi aru, miks ma just sinna minna tahan, aga ometi – – tahan. Ja enamasti ma siis ka lähen ja märkamatult peale seda käimist ma ei mäletagi, et kunagi oli nagu tunne, et on öö ja et energiat ei ole. Seda kuni järgmise korrani. Vaikselt kasvab aga huvi – MIKS ON SEE NII. Et kusagil ärakäies on järsku Elu tagasi. Ja siis jõuab mulle teadvusesse , et on olemas Pühad Kohad. Ja Püha Koht on nii Elus, et äratab ellu. Koht võib mind puudutada kus tahes , metsarajal, juues lonks vett külakaevust, istudes aiaäärse kivipeal, toetades teeäärset puud, kuulates merelaine loksu jne, jne. Kohati tundub, et peaks nagu mõne targema käest küsima, et kas SEE on ikka ELUS, kuid siis ehk tuleb taipamine, et Väega koht on ILUS koht. Koht, mis tundub mulle ILUS, kiirgab energiat. Kiirgab just sellist energiat , mida mulle vaja ja et ilu mõistegi tingitud pigem minu vajadusest, kui mingi objekti erilisusest. Nii et soovitan endale ikka ja jälle – Märka Ilusat ,sest Ilus kiirgab Elu, nii et omagi elugi saab elatud.

Puu on puude kõrgune

6.juuli 2007, 9:02 p.l. | Posted in Laul, Mantra, Tsitaat | 2 kommentaari

 

Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.

Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.

Keset ilma Ilmapuu – ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.

Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.

Tänusõnade ytlemise kohta

Maagiline “Seitse” ehk midagi üsna isiklikku…

6.juuli 2007, 12:09 p.l. | Posted in Armastus, Blogimine, Elu, Hetked, Kivid, Maa, Meri, Raamat, Taevas, Tuli | 2 kommentaari

Sattudes juhuslikult Ramlofi blogi lugema, leidsin ootamatult oma nime 7 ohvi seas. Ja jäin päris mõttesse, kas ma leian midagi ütelda iseenda kohta, mida saaks kokku lausa 7. Mis võiks huvitapakkuda siia väikesesse maailma sattunule. Selle blogi näol on tegemist katsega kirjutada midagi, mis toetaks mind ennastki oma igapäevaelus ja ehk ka mõnda lugejat. Kas on võimalik kirjutada iseendast nii et nagu ei kirjutagi iseendast 🙂

Esiteks pean suurt sõprust kividega. Juba lapsest peale oli mul mitu istumise kivi ja hulgaliselt kaasaskantavaid ,mis mingil müstiliselt moel mu taskutest kadusid, enamasti juhtus see siis kui asjad pessu läksid. Kasvult juba suuremale minule on nii mõnigi kivi kinkinud killukese oma elujõudu ja seetõttu tundub kohati, et nad on olnud mulle arstide ja õdede eest nii mitmelgi korral.

Teiseks austan ma Tuld, kui Vaimset teenäitajat. Füüsilise tule puhastavat toimet märkasin samuti ammu. Kui juhtus mingi joogine seltskond kusagil olema ei suutnud ma tule äärest lahkuda rohkem kui mõneks minutiks. Nii oleks tahtnud minna kuhugi mujale ka, aga seal mujal hakkas kohe halb ja nii leidsin tee kiiresti lõkke juurde tagasi. Hilisematel aegade on iga süüdatud küünal või muu tuli olnud saadetud heade mõtetega.

Kolmandaks olen ma südamest tänulik Maale ja tema Armastusele, mida me sissehingame Õhu abil. Sooviks südamest, et Maa Elaks ja tunneks rõõmu oma elanikest. Olen ikka imestanud Maa kannatlikkuse üle, kuigi tundub, et temagi kannatusel on piirid ja looduskatastroofid on sõna otses mõttes inimkonna looming.

Neljandaks igatsen ma Mere Lainete järgi. Sisemaakodanikuna on see kui luksuskaup, mille eest tuleb maksta veidi kõrgemat hinda, kuid samas on see ka tarbekaup, sest ilma selleta väga pikalt olla ei saa.

Viiendaks lummab mind süsimust taevas. Me näeme valgusaastate taguseid asju, kui tihtilugu ei tule toime oma igapäevaste toimetustega 🙂

Kuuendaks on suur rõõm, et kunagi leiutati paber ja trükikunst ja et on leidnud inimesi, kes on suutnud sinna ka miskit Imelist jäädvustada. Lõpuklassides käies tundus mulle kummaline, kuidas inimene suudab rahulikult magamaminna ilma et ta poleks lugenud 200 lehekülge raamatu teksti. Veel aastaid peale kooli olin hirmus hädas kui midagi lugeda polnud, nüüd siis olen tihtilugu avastanud end pigem mõtlemas kui lugemas.

Seitsmendaks oluliseks faktiks oma elus tuleks märkida Armastuse. Igapäeva elus väljendub see läbi soojade ja sõbralike suhete ja suhtumiste. Ja vahet pole, kas Armastus elab minu suhtumises kohvitassi, väljas laulvasse lindu, vahvasse blogijasse, tuttavasse, Sõpra või Maailma üldse. Oluline on Armastuse võimalus üldse, isegi kui ma seda ei suuda koguaeg kasutada.

SÜÜTA OMA VALGUS – 07.07.07 kell 7 (19:00)

5.juuli 2007, 3:04 p.l. | Posted in Elu, Tarkus, Tasakaal, Teadvus, Tegemine, Tuli, Vaimsus, Valgus, Vesi, Wäega Paik | 1 kommentaar

See ei ole mitte lihtne retoorika, vaid kutse osalema täiesti reaalses eneseväljenduseürituses. Just nimelt ENESE VÄLJENDAMISE ürituses. ME KUTSUME KÕIKI OSALEMA VALGUSE SÜÜTAMISE AKTSIOONIS selle aasta 7. juulil. Kell 19.00. eesti aja järgi – 07.07.07, kell seitse. Tulge mere äärde, selle puudusel ükskõik millise muu käepärase veekogu (jõgi, järv) äärde. Võtke kaasa küünal ja süüdake see kell seitse õhtul. Senikaua, kuni teie küünal põleb katsuge jälgida oma mõtteid ning emotsioone ja hoida need positiivsel lainel. Tänage mõttes Maailma, Loodust ja kogu Universumit selle võimaluse eest, mis teile on osaks langenud, võimaluse eest ELADA. Fantastilise võimaluse eest areneda ja mängida neid rollimänge – kannatada, kurvastada, rõõmustada ja armastada.VESI on kõige efektiivsem informatsioonikandja. Teadlaste poolt on kindlaks tehtud, et vesi võtab kõige kiiremini omaks väljast tuleva informatsiooni ning muudab vastavalt sellele informatsioonile oma struktuuri. Muundatud struktuuriga vesi mõjutab omakorda meie organismi, mõtteid, emotsioone. Kuna kõik jõed suubuvad merre ja meie Läänemeri on osa Maailmamerest muundab meie aktsioon vee molekulaarset struktuuri kogu maailmas. Vaat selline huvitav vastasmõju saab olema. Vähe sellest. Informatsioon selle aktsiooni kohta lendab tänu meie sõpradele Ülemaailmsest Valguse Võrgust üle kogu maailma. Ja ma olen kindel, et see algatus saab toetajad igas riigis.Miks just seitsmendal juulil? Number 7 on meistri number – jumalikkuse arv. Numbrid mõjutavad meie organismi samuti kui toit mida me sööme või jook mida joome. Loomulikult ei ole neid muutusi kohe näha, kuid tundnud on seda vast ehk kõik inimesed. 07.07.07 ja veel kell seitse on looduse poolt loodud kõige soodsamad tingimused, et meie aktsioon vilja kannaks.

Loe lisaks

12 vastandomadust

4.juuli 2007, 1:44 p.l. | Posted in Armastus, Elu, Tsitaat | Lisa kommentaar

12 vastandomadust

Nii nagu vaikimine ja kõnelemine on ühe ja sama jõu teineteist täiendavad ilmingud, on üldse 12 omaduspaari, mida peab õppima haldama. Selleks tuleb elada inimeste keskel, sest templis on liiga lihtne olla vastandomaduste isand, kuna siin on kõik püüdlejad. Maailmas oled aldis kiusatustele. Seal kohtad keha orjasid ja paljud neist püüavad sind mõjutada ja et vältida langemise ohtu, tuleb neid omadusi õppida maailmas.
Need 12 on:

vaikimine –

kõnelemine

mõjutatavus –

vastupanuvõime

sõnakuulelikkus –

valitsemine

alandlikkus –

enesekindlus

kiire otsustavus –

pikk kaalutlemine

omandamispüüd –

priiskamine

ettevaatlikkus –

julgus

loobumine –

kõige omamine

umbusaldamine –

truudus

esiletükkimine –

tagasihoidlikkus

surmapõlgus –

eluarmastus

ükskõiksus –

armastus


Elisabeth Haich “Pühitsemine

Surmast (tsitaat perekoolist)

2.juuli 2007, 4:40 p.l. | Posted in Õnn, Elu, Surm, Tsitaat | Lisa kommentaar

Kui teadvustada, et sureme me KÕIK, küsimus on kuna, siis kaotavad paljud tülid mõtte, paljud õiendamised oma tähenduse ja õnnetud olemised oma sisu. Meie keha vananeb alates sellest hetkes, kui me sünnime. Liigume sündides juba surma poole ja aeg mis meile on antud on tegelikult lühikene. Homme ei pruugi olla enam mind, mu lähedasi, MIKS ma ometi TÄNA nendega pahandan. Kui Te täna teaks, et oleks teie elu viimane PÄEV, mida teeksite ?
Ja kui teaksite, et oma lähedasi te homme enam ei näe, mida siis teeksite ?
Sõjad on murdnud kõigi eelnevate põlvkondade eludesse, ootamatult. Ehk elaks oma elu praegu nii õnnelikult, et see annaks jõudu ka siis kui seda õnne enam pole. Kui tihti saame alles hiljem aru KUI HEA ELU MEIL OLI. Meil ongi praegu HEA ELU. Pommid ei vilise, majad püsivad enamvähem püsti, keegi neid ei süüta, hommiku lahkuvad lapsed tulevad õhtu suure tõenäosusega koju tagasi ja seda koos kõigi käte ja jalgadega, ühes tükis. ME peaksime olema koguaeg õnnelikud, et meile on antud RAHU. Aga kas oleme. Mis siis kui homme selgub, et täna oligi elu kõige õnnelikum päev !!!!????

Perekool

« Eelmine lehekülg

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.