Kes ma olen, kui mind pole….

1.oktoober 2007, 2:43 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Tõde, Teadmine, Tuli, Tuul | 19 kommentaari

Istun ja kaaslasteks Tuli ja Tuul. Mõned pilved liuglemas taevalael. Mõned linnud , keda ma ei tunne hääle järgi ära ja ei saa neid kuidagi nimetada, peavad kõnekoosolekut. Ja taamalt kostab metsast raginat, mida tundub tekitavat mingi armee ja leian, et parem on mitte minna uurima, kellest see sõjavägi koosneb. Jälgede järgi tundub nende ülekaal ilmne olevat ja vaevalt et nad mind omale sõbraks tahavad. Ja nii ma istun. Kohendan tuld ja olen. Ja korraga mind polegi. Olen samane tulega, õhuga, pilvedega ja isegi selle ragistava armeega seal kusagil kaugel. Ometi istun ma siin oma tule ääres. Kes ma siis olen , kui mind pole. Ja kes ma olen siis kui mind pole ja kes olen ma siis kui ma ei taju, et mind pole. Justkui koosneks üks mina suhetest, seostest, ajast, keskkonnast ja teine siis võib nagu käest puhaks kloppida kõigest sellest “maailma jamast” ja öelda kelmikalt “noojasiis” …. Ja kui ma neid mõlemaid näen, siis olen mina see “nägija”, veel hoopis keegi kolmas ? Targad raamatud siin kahjuks appi ei tule. Teoorias nagu kõik imelihtne. Samas praktikas teada, kes ma olen siis kui mind pole ja kui mind pole, siis kus ma olen ja kes ma olen, on hoopis midagi muud kui raamatust teooriana uurida. On ju teada, et Elu koosneb olemisest ja mitteolemisest, aga mis on minu elus olemine ja mitteolemine ja kes ma ikkagi olen, kui Mind Pole…Ja kust ma üldse tean, et mitteolemine on mitte olemine….? Ehk on see lihtsalt üks nimetus, mille võiks jätta kasutamata. Just nagu need linnud seal metsas, nad ei oma nime, kuigi olemas nad tunduvad olevat. Ometi vajab üks mina selgitusi, seletusi, nimetusi ehk siis seoseid. See mina tundub neist elavat ja elab ta justkui tolle arvel, kelle eluks on vajalik seisund -olemine ilma keegi olemata…Aga millest elab see , kes näeb neid mõlemat ?

Advertisements

19 kommentaari »

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

  1. V2ga tuttavad tajud 🙂
    Hiljuti, kui otsiti yhte puud nimepidi, siis j2in m6tlema, et me v6ime ju panna puudele, lindudele nimesid, aga kes ytleb, mis on nende t6elised nimed? L2hed puu juurde ja kysid, et kas sa oled lodjapuu 🙂 , aga tegelikult ei ole lodjapuud nimena puude endi jaoks v6ib-olla yldse olemas… Sest nende olemine ei ole inimolemine..aga meie kipume ikka oma olemisest l2htuma… Samamoodi tekib endal sageli tunne, et peaksin oskama end vaadata hoopis teistsugusest olemisest l2htuvalt. Sest ma ei ole ju ainult See, vaid ma olen ka Too ja veel Keegi… ja need on k6ik erinevad olemised. Kes sedagi teab, kas yldse inimolemised nad k6ik on.. V6ib-olla oleks hea end leida Olevana, m22ratlustest vabana… ei inimese ega mitteinimesena… vaid Olevana.

  2. to teeline: Sa oledki olemine, Sul ei ole mingit määratlust, Sa pole ei keha ega nimi ega mõtted, ega üldse mitte miski nimetatav, määratletav.
    Kogu maailm ja kõik olev, tundev, aistev, on täis Sind ennast.
    See on ainus väärt asi, milleni tõeliselt jõuda. Vähemalt mille poole liikuda.
    Sellega koos tulevad suur A ja suur T.

  3. Jah, ma tean seda ja kogen seda v2ga sageli. Selles ei ole mu jaoks kysimus. Kysimus on pigem (minu jaoks), milline suhe on omavahel Olemisel, milles olemine/mille olemine on minu jaoks pigem kerge, ja sellel n6 tavaelul, milles olemine on minu jaoks keeruline. Kuidas neid kokku viia? Kuidas Olla K6iksuses k6ikjal? Miks on nii keeruline yhendada Olemist tavaeluga?

  4. to teeline: Kord küsiti ühelt Zen mehelt, kes oli saavutanud valgustuse- mis muutus pärast valgustumist? Mille peale mees vastas: Kui imeline see on-kanda vett ja tassida puid!
    Tavaelu ongi zen, kui oled jõudnud tõelise äratundmisele, armastusele ja tühjusele. Siis pole vaja midagi ühendada- katkematu ühendust on olemas.
    Võin öelda vaid seda- see nii kergelt pole saavutatav, selleks tuleb südamest püüelda ja igatseda selle järele.

  5. to teeline 2:
    ja veel tahtsin lisada: kui oled jõudnud tõelisele ühendumisele, siis pole Sul enam kelleltki midagi küsida ega rohkem juurde midagi vaja õppida.
    Ja selliseid meistreid… on ülimalt vähe.
    Kuigi… kõigil igatsejatel on võimalik selleni jõuda.

  6. Eks üks asi olegi teooria, teine asi kui see teooria oma elus vastutuleb. ma võin endale öelda, et teoorias on asjad nii. Praktikas teeb asja keeruliseks, et meil pole enda seisundite kohta samu nimetusi, mida kasutavad raamatud. Me justkui tõlgime veel loetud, kuuldud tarkust mingisse “oma tarkuse keelde” ja vahel jääb mõni sõnum just selle tõlke taha. sest seda keelt mida teine räägib/kirjutab lihtsalt ei oska piisavalt hästi ja enda omagi alles avastan ehk õpin rääkima/kirjutama

  7. to Nin:
    Jah, m6ned sellised hetked on olnud 🙂 Siis ei ole t6esti enam mitte yhtegi kysimust 🙂 Hetked on kadunud, igatsus j22nud.

  8. Teooria eelneb praktikale.
    Kui teooriat hästi tunda ja tunda sügavat huvi asja vastu, siis peaks olema loodud kõik tingimused praktika õnnetumiseks.

    Minu arvates ei saa enne tõeline ‘vaimne’ praktika alata, kui on mõistetud elu põhiomadust- (välise) elu muutlikkus ja pidev muutumine, ning… kui pole sees ärganud sügav kaastunne ja armastustunne kõige elava suhtes.
    Vaimu (vaimulikkuse) omadus on armastus, või õigemini, vaim pole nagu armastus, vaid ta ongi armastus (Osho)

    Mida lähemale kesele jõuda, seda vähem on rääkida, kedagi veenda või õpetada. Jääb järele – olemine, teadvus, õndsus.

  9. Nin, mida Sa m6tled “vaimse praktika” all? Kysin lihtsalt selleks, et saaks paremini Su m6ttek2igust aru.

    Vahel on mul j2lle teistpidi tunne teooria ja praktika suhtes… et praktikas tuleb m6ni asi ootamatult lihtsalt v2lja… aga teoorias ei oska seda esialgu nimetadagi… ei teagi, mida tegin… ja hiljem leian kuskilt v2ga targast raamatust, et tegin seda ja seda… ja et seda saab teha ainult aastatepikkuse teadliku trenni tagaj2rjel 😀
    See selleks. Vahel on aga ka selline tunne, et minu jaoks 6iget teooriat nagu p2riselt ei olegi… v6i ei ole ma lihtsalt leidnud… et pigem pean ise omale sobiva teooria looma… Need, mida olen seni raamatuist lugenud, j22vad kuskil ikka liig kitsaks ja on Olemise m6ne aspekti peegeldused, kuid ei h6lma kogu Olemist… v2hemat aga ma ei igatse :).

    Kui Vaim kehastub kaastundliku armastusena, siis siin Maal on tal v6imalik valida end ka kaastundliku armastava Tegutsejana, kes laseb Vaimu armastusel ilmneda tegudes. Tegudega aga vist kipub nii olema, et tegu ei saa olla t2iuslik…(v6i saab?)… ja siit need lahkhelid Vaimu ja fyysiliste ilmnemiste/fyysilisena ilmneva elu vahel.

  10. Piibli Vana Testamendi alguses kirjeldatakse olukorda, kus pärast ‘pattulangemist’ tekkis eristav meel.
    Eristav meel tekitab kujutluse- mina, sina, nemad, ehk palju erinevaid isesid.
    Buddha järgi isesid ei ole olemas. Euroopa esoteerika aga väidab, et viimasel võimalikul saavutataval tasandil KÕIK ON ÜKS ja ÜKS ON KÕIK, ehk jälle oleme tagasi paradiisis- eristava meele oleme ületanud ja oleme täius/täiuses.
    Võiksid lugeda ka Dharmakirjastuse poolt tõlgitud Nisargadatta ‘Sinu ärkvelolek on uni’. Saad parema kirjelduse sellest, millest räägib valgustunud meister Nisargadatta ja millest rääkis Buddha. Üks parimaid maailmas ilmunud teoseid, just oma lihtsuse ja põhjapanevuse pooolest.

  11. Nin ütlesid: Mida lähemale kesele jõuda, seda vähem on rääkida, kedagi veenda või õpetada. Jääb järele – olemine, teadvus, õndsus…. Aga see on kuidagi nii hirmuäratav, üks osa saab aru, et nii saaks toimida teine osa kardab seda.

  12. Kartmine on alguses, lase meelel ja mõtetel vaikselt harjuda, usu mind, varsti hakkab hirm hoopis kaduma. Saad aru, et pole põhjust karta.
    Olukorda võiks iseloomustada nii, et seni kuni oled meele vangis, oled lõplik, justkui vangistuses, oma ego küünises. Aga kui ületad meele, see on nagu lõpmatus, nagu tibupoja väljatulek muna seest, kus ümberringi on kogu lõpmatu universum. Just vaikne liikumine lõpmatuse poole aitab vabaneda hirmust. Kohe ei tohi rapsima hakata, ennast sundida pole ka mõtet, vaikselt ja rahulikult tuleb liikuda ja koort katki toksida.
    Üldiselt, see kes ületab lõplikuse ja saab lõpmatuks, see inimene enam ei ole.

  13. See inimene ei olegi enam inimene, ta on osa Absoluudist, ehk Tema ise.

  14. Retseptile lisaks veel olulised komponendid, mis aitavad teel kaasa:
    armastusteod, vihast-kadedusest-omamisest igaveseks loobumine, sõprus-kaastunne-aitamine kõigi olendite suhtes, olulise igavene eristamine ebaolulisest, religioosne muusika, korralikud ja puhtad eluviisid, loobumine kõigest mis halb ja ebaviisakas, … kõikide olendite mõistmine, nende tegude mõistmine.
    Kõik need aitavad kaasa jõudmisel iseenda valgustumiseni.

  15. Kas Te olete kuulnud või lugenud (inim)olendeist, kes elavad tavaliselt eraldatuses, sest nad on surnud elule, aga kui neid kohata, siis ütlevad inimesed: imeline! Sest neid justkui poleks olemas, kuid on olemas SEE!.. nende kohta võiks öelda vaikselt- armastus…:)
    Sest nad on 100% armastus, kes ulataksid oma elu ka näljasele loomale, kui see neid ründaks.
    Kõige ilusam idee maailmas, kuid sooviksin neid kohata, kuis sooviksin ise nendeks saada.

  16. to Nin:

    Ait2h lugemisvara soovitamast, kuid m6tlen siin tasakesi – raamatutega kipub nii olema, et saad aru v6i ei saa aru. Kas oled suuteline autoriga samal tasandil olema v6i ei ole selleks suuteline. Kui ei ole selleks suuteline, siis ei saa ju niikuinii aru, tekitad hoopis mingi t2iesti oma arvamuse asjast, mis aga v6ib olla t2iesti vastupidine sellele, mida autor r22kis, jne…. Kui ei ole sel tasandil, siis ei ole ja k6ik. Aga kui oled samal tasandil – milleks siis lugeda, tead ju isegi juba seda, mida on kirjutatud.
    Arvan, et meis endis on v2ga palju juba olemas, tuleb endast otsida, ei pea alati teiste jutte ja arvamusi j2rgima. Endast leidmine on muidugi raskem ja seep2rast eelistataksegi teiste s6nu lugeda – see on kergema vastupanu tee, nagu valmistoidu tarbimine.

  17. to teeline:
    Selles pole midagi halba, kui lugeda teisi autoreid, kes juba on raske tee ära käinud.
    Kuidas see nüüd oligi… loll õpib enda, tark teiste vigadest! Ehk siis, targaks võib saada ka teiste õpetusi kuuldes, alati ei pea valu ise läbi tegema.
    Tõeliselt loll on see aga, kes rusika rinnale lööb ja ütleb, et tema ise on tark ja tal abi vaja pole. Aga on küll!
    Nisargadatta raamat annab lootuse ja valguskiire, mida tähendab olla ÜKS KÕIK ja KÕIK ÜKS.
    Isiklikult pean ütlema, et mõnda autorit lugesin aastaid tagasi ja mitte mõhkatki ei saanud aru… aga nüüd, aastate möödudes, loen uuesti ja saangi juba aru! Asi ju ongi selles, et seemnest ise tugev puu ei kasva, aga kui teada faktoreid, mis soodustavad seemnekese sirgumist ja tugeva ja terve puu kasvamist, siis ongi loodud juba eeldused tugeva puu kasvamiseks, st. vähemalt teadmised on olemas. Enamus inimestel muidugi on teadmised olemas, aga jääb puudu jõust. Jõud võib aga tulla aga võib ka mitte tulla, ehk siis kasutades Abhirama sõnu: enamus inimesi jõuab Jupiteri tasandile (jupiter on suurim ja raskeim planeet, ehk inimeste puhul kui nad on paksult täis teadmisi), aga saturni tasemele (saturn on planeet, mille ümber on megakiirusel tiirlev kaljude hakkelkiht, mis hävitab kõik oma teel) enamik ei jõua, sest selleks tuleb tõeliselt vabaneda sellest, mida me kutsume ELUKS, kuid kuna elu sellisena nagu ta on annab ühelt poolt turvatunde, siis sellest on väga raske inimesel vabaneda. Seda sellepärast, et inimene ei suuda sisimas leppida kõige muutlikkusega, muutuvusega, ta tahaks et oleks midagi püsivat, aga maailmast seda leida pole võimalik. Ja et siis leida ülesse kadumatu tõelisus, või nagu Buddha ütleb: REAALSUS, siis selleks tuleb ka reaalselt oma jupiteri ajajärgul kogutud teadmisi ellu rakendada. Elujanust loobuda on väga raske, sest pole mõistetud veel elu ja kõige sellega seonduva kaduvust. Aga alles tõeliselt mõistmisel saab hakata avanema igavikulise uks.

  18. To Nin:
    Halba ei ole raamatute lugemises loomulikult midagi. Lugemine aga ei ole k6ik. Ja pelgalt lugemisest ise m6tlema ei 6pi. Ometi on see k6ige olulisem. Oluline on ka 6ppimisoskus, yksk6ik siis, millest 6ppida, peaasi, et 6ppida oskad. Aga ka 6ppimist tuleb iseenda kaudu 6ppida. Buddhagi suunas inimesi leidma teadmist olemisest eelk6ige inimesest endast.

  19. Siis sa ei olegi keegi. Keegi konkreetne. Aga sa OLED. See on kindel.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.

%d bloggers like this: