Kas hea on võrdne halvaga…ehk kuidas hinnata elu… ?

4.oktoober 2007, 7:11 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Tasakaal | 7 kommentaari

Teen tegusid st. elan. Teised elavad samuti tehes tegusid. Tegusid juhtub igasuguseid, seda nii endal kui teistel. Nii mõnigi tegu tundub tehes heana, kuid aja kulgedest ja targemaks saades muutub üsnagi kahtlase väärusega teokeseks. Ja mõni teise tehtud esmapilgul kogetud halb tegu kasvab ajaga suureks heateoks. On ka neid, mis on ja jäävad sinna kus nad algselt on. Halb on halb ja hea on hea. Kui ma teen ühe hea teo ja ühe halva teo, et kas ma siis olen tasakaalus ? Või ütleme keegi mu lähedastest teeb mitu head tegu ja siis ühe halva. Et head peaks nagu rohkem olema, vähemalt tegude arvu silmas pidades, kuid ometi miks on halb ikkagi ülekaalus. Miks ma pean halba suuremaks kui head, miks on üks halb tegu justkui nulliks hulgaliselt häid tegusid. Ometi on nende heade tegude seas kindlasti neid, mida aeg ei muuda milleskki muuks ja see toimuv halb võib olla ajutine ja muutuda ajaga hoopis üsna heaks teoks. Ja tulemuseks on see, et oi kui keeruline on endale andestada mõnda eksimust. Veelgi keerulisemaks lähevad lood siis kui tegemist on lähedastega. Sest nende meelest hea tegu võib olla minule väga halva toimega ja nullida teise tehtud kõik eelnevad head teod. Justkui ei lähekski tahtlikult head tegemine enam arvesse ja teadvusesse vajub seisund, miks ta ometi minust ei hooli või minule halba tahab. Loodetavasti saan teada , kas ikka tegelikult tahab või ainult mulle endale tundub, et teise meelest hea on minujaoks väga paha. Öeldakse et hea võidab kurja. Aga kui ma paljude heategude kõrval näen ainult seda mõnda halba tegu ja seda nii teiste kui enda juures? Tundub küll et halb kipub juba võimutsema ja võidutsema. Ehk on lootust, et ma ükskord tüdin  halba nägemast ning tähtsustamast olulisemaks kui hea ja otsustan, et aitab jamast, plats puhtaks 🙂 Teeme selle revolutsiooni siis ära, et nüüdsest märkan ja tähtsustan head rohkem kui halba ja üks heategu on vähemalt võrdne ühe halvateoga. Ja  ehk saan sellest heamärkamisest ja väärtustamisest ühe trumpässa, mis “tapab” kõik ülejäänud halva ,olgu teda siis kuipalju tahes….Ja seda täiesti iseseisvalt, ilma et ma seda märkaks….

7 kommentaari »

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

  1. kas sa oled oma telefoninumbri jälle ära visanud?

    andres

  2. peaks juba 10 aastat sama olema, tõsi suvel oli väljalülitatud , nüüd peaks töötama 🙂

  3. “Halva” tapmist ei ole olemas. Ykski energia ei kao j22davalt, vaid energia muundub. Ning kui tundub, et miski “halb’ on l6puks tapetud, siis on see “tapetud” energia ehk asi lihtsalt muundunud… tavaliselt veel “halvemaks”… ja tavaliselt kuskile n6 allapoole siirdunud, nii et teda ei ole m6nda aega n2ha ja siis tundubki – n2e, jagu sain!… aga tegelikult istub pimeduses, kogub j6udu ja tuleb m6ne aja p2rast veel hullemana tagasi. Parem on muundada energiaid teadlikult… ja loobuda nimetamistest “halb-hea”… 🙂

  4. keerulised küsimused…mam arvan, et peaks ikkagi südametunnistuse järgi toimetama, et kuin ikka tahad halba hävitada, sii proovida seda teha, kuigi jah, tegelt tundub, et teelisel on õigus

  5. Väga mõtlemapanev kirjutis.

  6. Selliseid mõtteid tuli.
    Liigume oma teel – nii sisemistel kui välimistel radadel ja meie kaariku ees on kaks sfinksi – must ja valge nagu 7. taros. Mida tugevamalt tõmbab must, seda enam peaksime virgutama valge ohja, et teele ja tasakaalu jääda. Kui ikkagi juhtub, et hoog läheb liiga suureks ja must või ka valge meie tähelepanu ja juhtimise, oma peale surudes, sassi ajavad, siis käime kraavi ja liikumine peatub kõigi jaoks. Kas solvuda, haavuda, et üle pea käisime – ? Ikka taas ja “sadulasse” ja “must” ja “valge” ette mootoriks. Koos neil võime meid liigutada. Kas teha nägu, et mitte midagi ei olegi juhtunud – on ju küll. Ehtsal tagasisidemel on võime muuta kõiki osalejaid – see on juba järgmine teelõik. Kui kukun ja valust nutan – osadel võimalus ulatada mulle käsi ja osadel võimalus keerata selg ja minema joosta ning osadel võimalus esitada süüdistusi jne, nii kui elus ikka. Siin on üks muutumiste koht ja muutumise võimaluse andmise koht ka teistele – vabal valikul.

  7. doris kareval oli yks kena luuletus kunagi:
    hoia elust hammastega kinni
    nuta, naera, kisenda kui pead.
    seisan sinu kõrval kuid ei sega
    kumbki teisest liiga vähe teab…
    vb olla mingid sönad olid ka teisiti, aga sellisena on see mul aastaid meeles kui mantra…


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.

%d bloggers like this: