Rajaajaja

3.detsember 2007, 10:35 e.l. | Posted in Hetked, Muusika | 1 kommentaar

Rajad on kummalised ja vahel selgub ,et oled leidnud rohkem kui otsinud. Et siis kipub nagu üle olema rohkem kui puudu. Kui eile oli kõik puudu ,aga ma seda ei teadnud, siis on täna ju kõik üle 🙂 Ja siin siis jagamiseks Rajaajaja

Kuna infot on alati puudu ,sai netiotsingud ka tehtud ja avanes veel üks rajaajaja 🙂 Ja lehelt leitud killud väärivad kohe kindlasti märkimist.

Oh ja Ah matkal Kus ma olen? Ning kus mu tiimiliikmed on? Ja kes mu tiimiliikmed üldse on? Samad, kes eelmist ülesannet täites? Või siiski…?

Kaadrid otsustavad kõik

Kommi asemel

Puhh ka Eestis

Siil udus

Oleks Siilikesel ja Hobusel auto olnud, oleks nende ettevõtmine suurtes joontes samasugune olnud.

Tulejumal Appi  

Mh ja veel ühed Rajaajajad ,aga ikka veel mitte ansambel ,kelle jälgi üritan netirajal ajada

Ja Rajaajajate blogi


Nii et niipalju rajaajamist ja kõik puha üle….

Mul pole seda, teist ja kolmandat…

3.detsember 2007, 1:47 e.l. | Posted in Armastus, Elu, Hetked, Kohalolek, Looja, Loomine, Olemine, Tasakaal, Teadvus, Tee | 2 kommentaari

Ikka tundub endale ja kuuleb ka mujalt, et miskit on puudu. Käegakatsutavate asjadega on nagu korras. Saab üsnagi täpselt endale selgeks teha, mis täpselt on puudu ja kas on võimalik asja hankida või mitte. Kasvõi juba seetõttu , et asjal on olemas hind ja keegi peab selle tasuma, et asi omanikku vahetaks. Palju keerulisem on aga kõigi nähtustustega, mida ei saa käega katsuda. Avastan et puudu on armastusest, hoolimisest, arvestamisest ,austusest, kindlustundest ja õnne võiks ka ikka tunduvalt rohkem olla. Küll on puudu sellest, et ise tahaks kellelegi oma hinge avada, küll on puudu kellegi teise tähelepanu minu kui suurepärasele isikule…Eriti hulluks läheb siis kui puudu on elu mõte ehk siis siht kuhu poole liikuda. Kui mul on puudu mingi käegakatsutav asi, siis ma võin selle hankimise viise lugeda üles mitmeid. Kui aga on tegemist mittekäegakatsutava nähtusega….? Iseendast olen avastanud ,et selle, mis on puudu, peaks nagu keegi tooma, andma, “lusikaga suhutoppima” . Et kõik need nähtused justkui ei sõltugi iseendast ? Aga kui nende omamine ikkagi sõltub iseendast, siis mis ometi peaks tegema, et neid endas tunda ? Ikka taban mõttelt, et “keegi teine” peaks igasugu nähtused minu ellu tassima. Aga kui ma olen ise oma elu looja või vähemalt üritan, kuidas siis ? Puuduses olemine on enamasti väga raske. Sest on tunne, et energia voolaks justkui lõpmatusse ” ei kuhugi” ja sealt tagasi ei tule ju nagu midagi. Külluses olemine aga on olukord, kus olemasolust voolab lõputult endasse kõike, nii et hing täitub sellest Kõigest ja kohati tundub et Iseendas elamine on kuidagi kitsas. Sedagi kogetud. Mida ma teen siis, kui tunnen et elan külluses….Ma võtan selle KÕIK vastu, mis on. Ma hingan seda kõike sisse ja sellel hetkel olengi kõik. Nii et kui mul pole seda, teist ja kolmandat, mis pole käegakatsutav, siis ei peagi ma muud tegema, kui seda endasse võtma. Pöörama energiaringi teisipidi. Pöörama ringi puuduolemise täisolemiseks. Kui on puudu Armastusest , Hoolimises, Turvatundest, Õnnest, siis polegi muud kui ma pean end nendele nähtustele avama ja neid endasse hingama ja aktiivselt nendest täis olema. Teoorias kuidagi väga lihtne. Küsimus on aga, miks ma seda siis ei kasuta ? Ja kuigi esineb nähtusi, kus olen kõigest täis, miks siis ikkagi on puudu see , teine ja kolmas ?

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.