Elu Seemnetest

17.detsember 2007, 6:56 p.l. | Posted in Elu, Helisev Elu, Ise, kasvamine, Seeme, Teadmine, Tee | 6 kommentaari

Südamenaeratuse blogis on jutt Terve Elu seemnetest. Iga seeme, mille paneme mulda, tegelikult ju sureb. Sureb ühe suurema elu nimel, mis temas endas on koguaeg olemas. Kogu tamm on tammetõrus. Kuid tõru peab surema, et tamm saaks sündida ja kasvada. Ka inimene on Elu Seeme. Sureme enne surma, et olla see kes me oleme. Tammetõru surm on Tamme sünd. Seemne surm on seemnesoleva sünd. Ja Tamm sureb kord, elades samal ajal edasi Tõrudes, milles on võimalus kasvada Tammeks …Eluring, pidevas kadumises ja ilmnemises ja selle keskel kasvab Ise, teadvus, kes saab ärgata, et ta on koguaegolemas ja pole sõltuv kaduvast ja sündivast ringist…Olen elu, mis kehastub seemnesse ja seemne surres lähen üle teise ilmnemisvormi.

Advertisements

6 kommentaari »

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

  1. Jäin mõtlema…. kas tõru sureb kui temast tamm kasvab? Kas muna sureb kui temast tibu ja siis lind kasvab? Või on need siiski ühe ja sama olendi eri olekud… Suremine või muundumine… ega neil ju polegi vahet.

  2. sama võib küsida ka, et kui me keha mahajätame, kas see on surm või pole. Ühtepidi mingi nähtus lõpeb ja teine algab, teisipidi on üks tervik. Või ütleme üks eluetapp lõpeb ja teine algab . On see siis eelmise elu surm või kasvab järgmine lihtsalt eelmisest välja… ?

  3. Kui vaim lahkub füüsilisest kehast lõplikult, on see surmaks sellele nähtusele, mis on olnud see üks konkreetne inimene. Tervikuna, nö samas komplektis teda enam ei ole. Küll aga elavad selle eelmise terviku osad edasi omaette elu – füüsiline keha laguneb ja muundub, teised kehad muunduvad ilmselt samuti, vaim läheb oma teed. Nii et energiad, mida konkreetne inimene endas ja endana kätkes, jäävad alles, nad võivad muunduda, kuid ei kao, midagi ei kao. Et siis selles mõttes inimene otsekui laotub laiali üle Universumi 🙂
    Üks ja sama energia, erinevad ilmnemised – kas seda nimetada surmaks või eluks, elu jätkumiseks? Kas on üldse olemas elu ja surma… või on ainult ühtsus ja eraldatus?

  4. Aga kas ma kehas olles tunnen end rohkem kehana või rohkem vaimuna? Kui kehana, siis saan olema üsnagi räsitud kõigist muutustest mis elus toimuvad. Iga asi on ootamatu, iga asi lõhub ja iga asi tekitab ebastabiilsust, sest muudab miskit. Kui rohkem vaimuna olen kõigis muutumistes vaba. Osalen küll muutustest ja liikumistes, kuid minuga ei juhtu mittemidagi. Ikka see jäädav küsimus, kes ma olen ? Olen ma Seeme või olen ma Elu Seemnes. Ja kuigi püstitus on filosoofiline ilmneb see koguaeg igapäeva elus. Kas on kannatus või on Õnn ja Rõõm isegi rasketes oludes 🙂

  5. Olles endas, kui palju saab tegelikult näha, kes ma olen? Kui aga lähen endast välja :), et ennast kõrvalt vaadata ja aru saada, siis – mis minust välja läheb? Ja millises enda osas ma siis õieti olen 🙂

  6. endast väljaminekut tavaliselt nimetakse keha mahajätmist. Surma korral toimub see püsivalt, igasugu muudel kordadel ühendus lõplikult ei katke. Ega see on lõputu küsimine iseendalt. Kes ma olen ?


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.

%d bloggers like this: