Olen talveune usku

17.detsember 2007, 5:52 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Talv, Uni | Lisa kommentaar

Juba mitu päeva on tunne, et midagi olulist on jäänud siin kahesilmavahele. Ja seda juba ammu ammu. Kusagil on tehtud valikuid, kus talveuni on jäänud väljaarendamata. Ma viimastel aegadel avastanud, et ma hakkan muutuma usklikuks ja usun vääramatult talveune vajalikkust. Vanasti elu rehielamus võis  üsnagi unise tempoga kulgeda. Vähene valgus kasutati ära hädavajaliku tegemiseks. Teekond tööle ja koju kestis heal juhul mõne sekundi ja pikkuseks mõned meetrid. Milline aja ja energia kokkuhoid! Aga nad ei astunud viimast sammu oma elus, nad ei määratlenud korralikult uneusku, oma rituaalide ja toimingutega.

Märkan, et siin praeguses hetkes vajaks ma rütmide vahetust. Ühiskond tundub taguvat rütmi, et nii  nagu suvel nii ka talvel. Autod peaksid saama kimada samade kiirustega, teekonda ei tohiks kuidagi takistada libedus, pori ja segavad nähtused nagu udu ja vihm/lörts. Kuidagi keeruline on rütmist väljas olla. Ehk peaks inimkond ikkagi läbitegema ka talveune usku olemise faasi . Et piirkondades kus vähe valgust, kuulutakse välja täiesti ametlikult talveuni. Mulle isiklikult tundub, et mu keha oleks sellise talveune perioodiga ikka väga rahul. Ja poleks vaja ühildada oma sisemist rütmi ümbritsevas keskkonnas ( ühiskonnas) toodetud rütmiga.

Talveune pooldajad aga vaevalt kunagi ühinevad mujal kui unes. Nad lihtsalt on liiga unised seismaks aktiivselt oma uneusu vajaduste eest. Nad kasutavad igat võimalikku ajaühikut oma vajaduse rahuldamiseks. Niisiis olen talveune usku ja ehk on mul  on vabadus oma usulisi vajadusi rahuldada. Uneusu Püha Koda on nagunii juba kodus olemas. Polegi muud kui teadvustada oma kalduvus ja võtta vastu uneusus esinevad sakramendid. Ka unes on Tee.