miks ma ei nuta…

19.detsember 2007, 3:53 p.l. | Posted in Avastus, Elu, Hetked | 2 kommentaari

… kui ma koorin sibulat. Enam ei nuta. On sibul kehvemaks läinud või pole mida  nutta ? Noo suutsin ikka meenutada mingeid sibulakoorimisi, kus pisarad ikka voolasid korralikult. Et kas nii ,et kui pisaraid korjatud pole, et siis ei saagi nutta ? Ometi meenub lapsepõlvest, et kuidas otsiti kedagi, kes sibulaid lõiguks. Ja eranditult iga sibulalõikamine käis koos pisaratevalamisega.Niiet ma ei tea miks ma ei nuta sibulaid lõikudes, aga tundub et ma ei nuta enam ammu.Siit järjekordne tunnistus, et muutus toimub tasahilju ja me ei pane seda tähele. Enne kui juba väga palju miskit teine on…

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.