miks ma ei nuta…

19.detsember 2007, 3:53 p.l. | Posted in Avastus, Elu, Hetked | 2 kommentaari

… kui ma koorin sibulat. Enam ei nuta. On sibul kehvemaks läinud või pole mida  nutta ? Noo suutsin ikka meenutada mingeid sibulakoorimisi, kus pisarad ikka voolasid korralikult. Et kas nii ,et kui pisaraid korjatud pole, et siis ei saagi nutta ? Ometi meenub lapsepõlvest, et kuidas otsiti kedagi, kes sibulaid lõiguks. Ja eranditult iga sibulalõikamine käis koos pisaratevalamisega.Niiet ma ei tea miks ma ei nuta sibulaid lõikudes, aga tundub et ma ei nuta enam ammu.Siit järjekordne tunnistus, et muutus toimub tasahilju ja me ei pane seda tähele. Enne kui juba väga palju miskit teine on…

2 kommentaari »

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

  1. Nohu?

  2. On pisaraid, mis voolavad väljapoole ja on pisaraid, mis voolavad sissepoole. Ei ole kõrvaltvaatajale näha, aga ometi voolavad. Ja vahel ei tea isegi, et voolavad. Aga vahel saab nö karikas täis ja keha sisse enam lihtsalt ei mahu pisaraid ja siis hakkavad pisarad otsekui iseenesest silmist voolama… tundub, et põhjuseta… kuigi see on tihti pealiskaudne arvamine…


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.

%d bloggers like this: