Elu algab homme ?

3.jaanuar 2008, 4:53 p.l. | Posted in Aeg, Elu, Helisev Elu, Hetked, Hing, Kohalolek, Olemine, Päev, Tervis | 4 kommentaari

Märkan, et elu algab aegajalt tulevikus. Ikka märkan end midagi ootavat. Kas või sõbra küllatulemist. Et SIIS. Siis on see hetk nagu jälle möödas ja maad võtab jällegi ootamine. Siis kui… siis on…Üks pidev ajas elamine. Aga Elu on ju Ajatus olemises. Siis kui pole eilset ja siis kui pole homset. Jah teoreetiliselt on nad olemas, aga hinges mitte. Hing on SIIN. Imeilusad plaanid mis kunagi ei täitu on just samast ooperist “elu algab homme”. Hingel veidi kergem, kui kenad plaanid HOMSEKS silme ees. Aga seda homset ei jõua kunagi kohale, sest ka homme on homne ikka homme. Mingi müstiline homme, mis kunagi kohale ei jõua, vaid vantsib samapikkade sammudega eest ära kui mina teda tagaajan. See “elu algab homme” seisund on veel väga salakaval. Ta peidab end oskuslikult ära, siis kui “Elu toimub nüüd” kohal on. Kohati tundub, et ta on nagu mingi valedimitri, kes peab end tõeliseks valitsejaks. Ja kohati petab isegi mind ära. Kui pea just valitsejaks , siis vähemalt nagu “elu toimub nüüd” vennaks või õeks. Aga see nähtus “elu algab homme” on üks täitsa eraldiolev. Ja kui ta valguse kätte tuua, siis kahaneb nagu kevadine lumi, olematuks. Aga ta hiilib kohale kohe, kui seisund “Elu toimub nüüd” äraväsib ehk siis justkui Eluväsimus peale tuleb. Ja siis on ehk turvaline ,kui elu algab homme. Loota Elule, mis kunagi ei saabu, on aga Hingele surm. Sest Hing elab Elust. Elust mis toimub nüüd…

Advertisements

4 kommentaari »

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

  1. Lootus jääb ju alles, et homme on palju parem kui täna.
    Meenub üks koolivend, kes kõrgkooli ühikas oma voodi kohale kleepis sildi “Homme hakkan õppima”. Pärast esimest semestrit sai ta eksmati. Ta eiras vanasõna: “Tänasida toimetusi ära viska homse varna.”
    Kuid unistused peavad jääma. Tegevused on iseasi, neid tuleb teha just siis, kui vaja ja just nii palju, kui vaja.
    Kuid unistused peavad jääma. Ka unistused on iseasi. Las vaimusilm näeb täpselt ja selgelt homset päeva otsast lõpuni. Las ta näeb seda paremini laabuvat, kui tänast. Kui koos sellega tuleb hinge sügav rahu, siis ongi homne päev parem, kui tänane, ülehomne parem, kui homne.
    Kuid unistuse peavad jääma…

  2. mulle on tundunud, et unistused, mis pole oma eluga kooskõlas , hakkavad hinge sööma. Jah see ei pruugi juhtuda täna. Täna ma rahustan oma unistustega hinge maha ja hakkab isegi hea. Sest on ju tore kui on unistused. Kuid mõne päevapärast on see hingeauk jällegi kohal. Üks on ehk visioon, mis lihtsalt aegajalt näitab teele valgust, et kuhupoole liikuda. Teine aga see ,kui on mingi tahtmine või soov, mis ei näita valgust, vaid lõhub seestpoolt. Aga ega jah seda näe, milline vihje on valgus teel ja milline enda kaevatud auk.

  3. See on väga sügav ja väga tõsine teema: soovide ja võimaluste konflikt.
    Vaid üksikud on suutnud selle niimoodi lahendada, et on otsustanud täiesti uue elu kasuks. Lahti öelnud kõigest senisest ja läinud hoopis teise maailmajakku, teise kultuurikeskkonda, ise paljad kui püksinööbid. Osad on hakatud ka erakuteks.
    Kuid vanas allesjäämine nõuab paratamatult ohvrit, eneseohvrit. Võib kuitahes keerukaid konstruktsioone mõttes kokku modelleerida, aga elu teeb omad karmid korrektiivid ja järele jääb neist vähe. Unistusest saab ängistus: juba jälle! See, “Juba jälle”, on nagu kiviks kaelas kaevu äärel ja ajapikku tekib kujutlus, et soovi mis sa soovid, kuid ikka lõpeb kõik samamoodi, vahe on vaid selles, et aeg on edasi läinud. Ja ka pettumus on kasvanud suuremaks.
    Üks väga hea film on, “The Secret”, edukuse saladused. Õigemini üks ja ainus saladus selles ongi: soovi!, oska soovida! Seesama idee jookseb läbi paljudest muinasjuttudestki, oskus soovida. Muinasjutud aga lõpeva reeglina hästi.
    Peaasi on hingerahu.
    Kuid unistused peavad jääma. Need on ainsad enda omad olevad asjad. Asjad? Kuid asjad on ju materialiseerunud energia?
    Mnajh. Ju siis on unistustesse vaja nii palju energiat, et see annaks impulsi mõnele muule energiale, mida on kusagil külluses, mis on ammendamatu ja mis suudab luua materiaalse maailma selliseks, nagu unistus seda soovib.
    Taas ja jällegi see tüütu sõna: soovima.
    Hakkaks õige otsast midagi soovima. Algus unistus, siis soov. Huvitav, mis välja tuleks?:).
    Unistused ju peavad jääma.
    Unistused on Elu liikumapanev jõud.

  4. Siin on üks imeline artikkel, kus on juttu ka just sellestsamast – kuidas elada siin ja praegu. See on ju tegelikult väga lihtne.. On vaid vaja taipamist ja endajälgimist, et taibatusse püsima jääda.

    http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=3976


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.

%d bloggers like this: