Lines in the Sand – David Gordon
19.veebruar 2008, 4:35 p.l. | Posted in Labürint, Meditatsioon, tervenemine, video | 2 kommentaariKui näeks oma käidud radu korraga ja kõrgelt. Mis kujund see olla võiks ? Ehk on see labürint ? Ehk on kõik käidud rajad üsna täpselt “joont” pidi toimuvad. Ja mulle endale ainult tundub et keeran aegajalt tagasi, siis innustun jälle millestki ja siis jällegi pööre. Teadvus jätab järgi energiajoone. Nagu pliiats jätab paberile jälje, jätan mina jälje astraalmaailma. Kes tahab leiab selle jäljega kokkupuutudes mind lihtsalt ülesse. Samamoodi satun ise kellegi veetud energiajoonepeale ja võin talle järgneda. Võin, kui ma peaks nii otsustama. Nii on ka vaimset teed käinute energiajooned alati kõigile kasutada. Ainult et nägemisega on siin probleeme. Sest kui veel ei näe, siis pole ju olemas. Vähemalt praktiliselt mitte, kuigi teooria võib hästi selge olla.
2 kommentaari »
RSS feed for comments on this post. TrackBack URI
Lisa kommentaar
Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.
[…] clipped from 1helin.wordpress.com […]
Pingback by Proov « 1helin— 19.veebruar 2008 #
Selle video vaatamine on omamoodi meditatsioonivõimalus.
Kui luua oma elu nagu neid mustreid liival, siis mida suurem on lõplik tervikpilt, seda rohkem on vaja ruumi, meelerahu ja iseseisvust. Ning selget teadmist sellest, mida tehakse, milline on lõpptulemus. Kui paljudel on oma elu suhtes selgus… kui palju on meil ruumi oma elujooni mustreiks luua, ruumi meis endis ja meie ümber… ning kui palju on meelerahu, et jääda kindlaks ja rahulikuks ka siis, kui joonterägastik vaid ühe lõputu segadusena paistab…
Comment by teeline— 19.veebruar 2008 #