Kimmo Pohjonen “Animator”
26.veebruar 2008, 8:20 p.l. | Posted in teadja, tervendamine, tervenemine, video | 2 kommentaariVabariigi aastapäev möödus minust märkamatult. Enda jaoks sai äramärgitud selle ühe ühiselt söödud koogiga. Sest mis sellest vabariigist, kui pole inimesi, pole ka riiki. Aga telekasündmused jäid jälgimata. Küll aga kaja Kimmo Pohjonen-i esinemist jõudnud minuni. Ja kui poleks sõbra soovitust, oleks vist video kinnipannud pärast esimest minutit. Nüüd mõtlesin , olgu, kuulame lõpuni. Pean end algajaks muusikamaailma avastajaks, nii et ilmselt on sedalaadi muusikat maailmas kõvasti. Kuid isiklikult mina kuulsin küll esimest korda seisvale energia pühendatud muusikapala. Kes oma aurakeha teatud piirkondade lahtikangutamist ei talu, sellele on see muusikapala ja ilmselt ka tema teised muusikapalad , väljakannatamatud. Nii et kes teda kuulnud on tahtlikult või tahmtatult, pole peale sellist kontserti enam kindlasti samad. Kas see mees tuli ja puhastas kõik oma kuulajad vanast taagast ? Ehk tõesti. Igaljuhul puhastav vägi on esitajal sees.
2 kommentaari »
RSS feed for comments on this post. TrackBack URI
Lisa kommentaar
Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.
No esinejal endal on juba selline vägi sees, et ohhoo…
Tõesti oli vägev pala. Aga kui seda endale hakata arusaadavamaks tegema ja jupitama hakata, siis põrkab vaid kaootilisuse otsa 🙂
Tulebki vist võtta nii nagu on, tunnetada ja mitte üritada mõista
Comment by arvo92— 1.märts 2008 #
Kui juhtub sattuma muusika sisse, siis nagu tekib vastuseis, sellele mida kuulda on, lõhub ennast korralikult ära. Nii et isegi läbiminnes mingist endajaoks tunduvast “lärmist”, tuleks häälestuda sobivale. Noo midagi ikka leiab ja kui tõesti pole, siis sealt lihtsalt ilma kuidagi suhtumata läbiminema. Nagu tekib suhtumine, muusika kohe võimendab seda suhtumist. Eriti hull on kui muusikat kuulatest “midagi vastu” hakkab. Ja siis pole lõhkuvaks mitte see väline, vaid see see endas olev sõda.
Comment by 1helin— 2.märts 2008 #