tsitaat dodekaeederist

1.aprill 2008, 8:33 p.l. | Posted in Hetked, Olemine, Päike, Päikeseloojang, Tarkus, Teadmine, Teadvus, Tsitaat | 2 kommentaari

Mõeldes tänase loojangu peale, ei olegi mõtteid mida kirjapanna. Võtsin siis laual oleva raamatu lahti ja leidsin järgmise tsitaadi :

Alkeemias räägitake tavaliselt üksnes tulest, maast , õhust ja veest; harva mainitakse eetrit ehk praanat, sest see oli nii püha. Kui keegi Pythagorase koolkonnast oleks väljaspool kooli kas või pomisenud sõna “dodekaeeder” , oleks ta kohapeal ära tapetud. Nii püha oli see kujund. nad isegi ei rääkinud sellest. Kaks sajandit hiljemb tegi Platon sellest küll juttu, kuid üksnes väga ettevaatlikult.

Miks ? Sest dodekaeeder on meie energiavälja välisserva lähedal ning väjendab teadvuse kõrgeimat tasandit. Kui te jõuate umbes 16,7 meetri kaugusele ulatuva piirini oma energiavälja läbimõõdus, siis on seal sfäär. Aga vahetult eelmine vorm sfääri sees on dodekaeeder. Lisaks sellele elame me hiilgaslikus dodekaeedris, mis sisaldab kogu universumit. Kui teie meel jõuab sinna, kus ruum lõpeb – ning lõpp on olemas – , siis on sealt dodekaeeder, mis asetseb sfääri sees. Ma saan seda öelda, sest inimkeha on universumi hologramm ning sisaldab samu printiipe. Ka sodiaagi kaksteist tähtkuju mahuvad sinna sisse. Dodekaeeder on see piir, kuhu geomeetria ulatub , ning see on väga tähtis. Mikroskoopilisel tasandil väljendavad dodekaeeder ja ikosaeeder DNA – kõige elava baasmaatriksi, omavahel suhestuvaid parameetreid.

Elulille iidne saladus I  lk. 169

Olen vahel mõelndu ,et küll on selles elus hästi läinud, et pole antud lubadust vaikida. Et ainus piir on see, et pole sõnu,pole mõisteid milles kõneleda.