Näkilaul – Heidy Tamme

24.juuli 2008, 10:21 e.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Maa peal on paljugi põnevat põlu all,
maapealne ilu on kuivetu, tuim!
Oled sa märganud veepeegli võlu all,
kuidas siin sädeleb soomus ja uim?

Aimad sa midagi veepõhja imedest?
Tead sa, et hetk on siin sama, mis kuu?
Maapealsed hoolivad rahast ja nimedest,
vees aga tähtis on hoopiski muu.

Vees pole kaalu ei võimul ei võlgadel,
vees pole tähtis, mis taga, mis ees.
Tunned, kuis tärkavad tiivad su õlgadel
jahedalt, mahedalt voolavas vees…

Taipad, et maapealne õrnus on vähene,
aimad, mis veetlus on voolaval veel.
Lähene veele, veel lähene, lähene,
maailmast veeilma veidi on veel…

/Leelo Tungal

Tõnis Mägi – Las jääda ükski mets

24.juuli 2008, 10:16 e.l. | Posted in Hetked | Lisa kommentaar

Las jääda ükski mets

Kuhu mõtled põgeneda hallist linnast?
Kuhu mõtled pühapuid veel tooma minna?
Kus veel muutub suhkruks vahtramahl sinu suus?

Kes küll teab, mis ojast käivad joomas hirved?
Kes veel kuulab linde, kui on laulmas kirved?
Kuuled, langeb laaste sinu endagi puust…

Laas seisku ikka kui lapsepõlv sul meeles,
sääl kus kord hiiepuud saatsid sinu teele,
sääl ei või kõnelda karmis kirvekeeles.

Kuuseladvaristidel on lund ja vaikust,
õhus tundub karsket vahtramahla maiku,
äkki lõikub vaikusesse kiljudes saag…

Hoia nagu kodumaja metsanõlve,
hoia puutumatult nagu lapsepõlve,
hoia alles metsad, millest toetust saab maa.

Las jääda ükski mets lindude jaoks alles,
las jääda ükski nurk nukruste jaoks alles,
las jääda ükski laas leidmiste jaoks alles.

/Leelo Tungal

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.