Avastus | 1helin

Loodud Külmast, Päikesest, Lumest ja Veest, loojaks Tuul

28.märts 2008, 11:45 e.l. | Posted in Avastus, foto, Hetked, Ilm, Jää, Kohalolek, Kristallid, Teadvus, Torm, tunnetus, Tuul, Vägi, Vesi | Lisa kommentaar

Selline meistriteos vaatas siis täna aknast vastu. Sellise nurga all jääpurikaid mina enne näinud pole. Kõiki vahendeid ärakasutades on Tuul teinud vapustava töö. Tean, et iga ilmastikunähtus omab oma teadvust. Vihmapilve/LumePilve rahvas on suur rahvas, kuigi üks ja sama vihmateadvus võib külastada ühte paikkonda mitmeid kordi ja vahel on ta niivõrd uues rüüs, et teda äratunda keeruline. Ja ka Tuulerahvas on väga suur rahvas. Vihma ja Lumepilvedega pole jutupeale saanud, küll aga võib mõni tuul üsnagi jutukas olla. Igaljuhul kui nime küsida võib selguda, et neil on niivõrd pikad nimed, et nende ettelugemiseks kulub terve tormine aeg ja ikkagi ei ole veel tuule nimi teada. Nende nimedes on siis kogu nende rahva ajalugu sees ja peale mõnda korda proovimist olen ma loobunud nime küsimisest. Sest mu tähelepanu jätkub healjuhul paariks minutiks ja mida tülitada kedagi kui tegelikult pole mingit soovi teist lõpuni kuulata. Mul on vihjeid, et tuuled elavad hiiemägedel ja pühades kohtades. Aga kui tuul on kodus, siis on seal tuulevaikne ilm. See on selline eriline tuulevaikus, mis korra kogetuna jääb sügavale tundesse ja igal järgmisel korra on see tunnuseks, et võimalik et olen saabunud pühale pinnale, kus ka tuuled elavad. Lärmamist nad ei talu ja seetõttu ongi vaikuse nõuanne ilmselt inimkonnale antud. Pühas kohas ei lärmata, sest iial ei tea kelle kodu see tegelikult on. Ja vaevalet et mulle meeldiks kui torm miu aknataga samalviisl käitub kui mina tema kodus olen käitunud. Igaljuhul Jääpurikad on Tuule sõnumina kohalejõudnud ja peab ütlema et tormid on sellel aastal minu elupaigas üsnagi leebed olnud 🙂

Tee omale raadio…

20.jaanuar 2008, 3:35 p.l. | Posted in Avastus, Muusika | Lisa kommentaar

Eile avastatud võimalus, mis võimaldab igaljuhul muusikat kuulata. Vastavalt oma valikule

http://www.meemix.com

Mina olen eriline ja ainulaadne.

13.jaanuar 2008, 9:38 p.l. | Posted in Armastus, Avastus, Õnn, Elu, foto, Hetked, Ilm, Ise, Kodakondsus, Olemine, Rõõm, Suhted, Tee, Valgus | 6 kommentaari

Selle teadmiseks läheb aastaid. Selle teadmiseks, et ma Olen ainulaadne siin MaaIlmas. Ka Sina oled eriline ja Ainulaadne ja ka Nemad seal 7 maa ja meretaga On. On siis Ainulaadsed ja Erilised, kui nad seda teavad ja taipavad sama,mida Mina. Mina Olen Ainulaadne. Sellisel viisil pole keegi end kokkupannud siin maailmas. Minu maailm on unikaalne ja kuulub lausa kaitsemise alla. Ja kaitsjaid, nagu ka loojaid, on ainult Üks, Mina Ise. Oma maailma Loojana vastutan, et siin Omailma Elu eest. Teised “Minad” teevad sedasama. Ja see et mõned alad kattuvad, see on väga suur õnn, sest tänu sellele saan Mina suhelda teiste Minadega. Sest niikaua kui kattumist pole, ma ju ei teagi, et teine on olemas. Jah ma tean statistikat, et maal elab üsna mitu miljardit inimest. Niikaua on see minu jaoks ulmekas, kuni ei teki kokkupuudet. Omailmade kokkupuudet, kus ma märkan – NÄED, seal on Teine ainulaadne ja eriline, kellega sooviks kohe veidi jutturääkida, kuulata kuidas Tema Omailmas lood on. Millise maailma ta loonud on. Oma ideede, mõtete, tunnetega. Nii et Mina olen Sina, Mina mõttes, Üks Suur tervik, elustamas MaaIlma. Oma kokkupuudetes oleme kokkusulamas, kuid jäädes ikkagi Eriliseks ja Ainulaadseks. Ja Päike saatmas Oma Kiire Minule ja Sinule, kes oled samamoodi Mina. Täitsa Oma Kiire, Otse Päikeselt ja Otse Südamesse! Armastusena!

Glacier-i RahvusPark

http://www.desktopscenes.com/default.html

Unesõnum

29.detsember 2007, 7:48 p.l. | Posted in Avastus, Öö, Ühtsus, Elu, Hetked, Hing, Rõõm, Teadmine | 3 kommentaari

Vahel tulevad sõnumid. Vahel nad koputavad enne sisenemist, vahel on nende tulekut juba tükk aega enne kohalejõudmist tunda ja vahel tulevad ka ootamatult. Lihtsalt ühel hetkel ongi kohal ja siis pean ma ise vaatama, kuidas neist arusaan või siis arusaamise järgmiseks korraks jätma. Hiljem saan öelda , et aahaaa seda siis see sõnum tähendaski. Unes tuli kolmene sõnum. Ühtsus. Et ühtsuses olla kingi Teistele nende Oma Tee ja et seda oleks võimalik teha, rõõmusta oma Hinge. Mõtlemisainet jätkub siin ilmselt aastateks. Eks iga inimese eesmärgiks ole Ühtsus ja Terve Olemine, igaüks seda üritab omalviisil ja omalmoel teostada. Seda, et igaüks on koguaeg Omal Rajal, seegi on teada, aga kuidas kinkida teistele nende rada. Kas teistele tema raja kinkimine tähendab ükskõiksust või siis tuimust või jõuga rahulolemist ? Kuidas olla rahul inimeste tegudega, ka nendega mille puhul kohe kindlasti ei saa jätta reageerimata? On hulgaliselt kasvõi ameteid, kelle ülesandeks on mõne inimese Oma Elu elamisse sekkumine, ütleme kui isik on teinud tegusid mis kirjas kriminaalkoodeksis. Samuti nõuanne rõõmusta hinge tundub tähendavat mitmesuguseid asju. Kas see mida mina pean rõõmuks on ikka nõuandes nimetatud Rõõm. Ja kas Hinge nimetus minul on ikka vastavuses nõuandega. Mõtisklemist kohe pikaks ajaks…

EluVäravad…

27.detsember 2007, 12:59 e.l. | Posted in Avastus, Elu, Hing, liikumine, Päev, Püha, Tee, Värav | Lisa kommentaar

Muudkui astun. Tundub et osad väravad on seotud Ajaga. Aeg otsas ja keegi ei küsi, kas tahan “edasi või mitte” . Aasta arv 2007 kahaneb kuidagi ütlema suure kiirusega. Ja keegi ei küsi minukäest, kas mulle sobiks aastavahetus. Keegi ei küsi mu käest, kas sellest aastavahetuse väravast tahan läbiastuda või mitte. AastaRing on otsas ja kõik. Isegi usuvahetus ei aita Igalpoole loetakse aega ja läbitakse Ajaga seotud Väravaid. Iga aastavahetus on Värav. Iga sünnipäev on Värav.

Osad väravad on seotud kogemusega. Kogemusteväravad. Kui olen oma kogemusteruumis pilgeni täis, avaneb järgmine värav. Ja astudes sealt läbi, olen täistundest sattunud tühjusetundesse. Kui enne oli maailm mind ennast täis, siis peale väravast läbiminekut on kõik minust endast tühi. Ja siis saab seda väravatagust maailma hakata tundmaõppima. Ja seepeale hakkan seda tühja ruumi iseendaga täitma või siis ka täitun sellest lõputust tühjusest ise. Kuni jällegi olen mingi kogemusliku ruumi iseennast pilgeni täis elanud ja otsin silmadega päästvat väravat. Ja avastades jälle end tühjuses tunnen igatsust selle vana hea täitumuse tunde järele, kuid tean, et tagasi väravast ei saa. Isegi kui õnnestub sama väravat kasutada, sattun ma seal “vanas” ikkagi uude maailma. Ja kuigi kogemuslikust seisundist tahaks väga põgeneda, tundub edasi ikkagi enne ei saa, kui kogemus on pilgeni täis. Et lõpp on siis kui ongi otsas ja läbi EluVärava voolab läbisettinud kogemus uude avaramasse Ruumi, mida Elurändurina kõigepealt pean tundmaõppima ja alles ehk tuleb taipamine, et millega siis seekord vastamisi olen.

Taeva Templi Väravad, Hiina.

Inspiratsiooni koos pildiga saanud ühest foorumi loost

miks ma ei nuta…

19.detsember 2007, 3:53 p.l. | Posted in Avastus, Elu, Hetked | 2 kommentaari

… kui ma koorin sibulat. Enam ei nuta. On sibul kehvemaks läinud või pole mida nutta ? Noo suutsin ikka meenutada mingeid sibulakoorimisi, kus pisarad ikka voolasid korralikult. Et kas nii ,et kui pisaraid korjatud pole, et siis ei saagi nutta ? Ometi meenub lapsepõlvest, et kuidas otsiti kedagi, kes sibulaid lõiguks. Ja eranditult iga sibulalõikamine käis koos pisaratevalamisega.Niiet ma ei tea miks ma ei nuta sibulaid lõikudes, aga tundub et ma ei nuta enam ammu.Siit järjekordne tunnistus, et muutus toimub tasahilju ja me ei pane seda tähele. Enne kui juba väga palju miskit teine on…