Galaktika | 1helin

Olümpiatule rituaal

24.märts 2008, 9:16 p.l. | Posted in 2008, Aeg, Ühtsus, Galaktika, Hetked, Jumal, Jumalanna, Mägi, Olemine, Palverändur, Palverännak, Püha, rituaal, Taevas, Tee, Tiibet, trumm, Tuli, video | Lisa kommentaar

On tavaline ruum, tavaline aeg ja tavaline tuli… On rituaaline ruum, rituaalne aeg ja rituaalne tuli. Ruum avatakse taotlusega, aeg peatud ja tekib ajatuse tunne ja selles ruumis ja ajas süüdatud tuli on puhastav ja häälestav. Pühaks Tuleks võib olla küünal, väike lõke või ka olümpiatuli. Pühal Tulel on ka muuhulgas võime äratada Südame Tuld, mis on kõige puhtam Elu. Olümpia Jumalate juures süüdatud tuli alustab oma teekonda. Isegi kui seda Püha tuld tahetakse ärakasutada omakasuks, on Püha Tule tulemuseks hingeline puhastumine. Ma ei tea peale Olümpiatule ühtegi teist tulerituaali, mis hõlmab sisuliselt terve maailma ja mida kajastaks meedia ja mille kohta info leviks niivõrd vabalt. Aga püha Olümpose mägi pole midagi välimist. Püha tule rännak pole samuti midagi välimist. Nii püha Mägi kui ka Igavese Tule asupaik on olemas ka iseendas. Kus/Mis/Kes on Olümpia Tuli iseendas ? Nimetus välises ei kattu ju mõistega mida kasutan iseendas. Võin ju öelda, et Püha Tuld minus ei ole, lihtsalt seetõttu et ma ei tunne teda ära, ma ei tea et tema on tema. Ometi olles teoorias üsna tugev, tean, et ilma selle tuleta ei saa elada ükski elusolend. Rakkust Galaktikateni. Nähtavast Nähtamatuni. Väline Püha Tuli on asunud Teele. Loodetavasti äratab ta hulgaliselt Rahu ja Armastuse Tuld, et kõigele ilmevale leitaks sobivad rahumeelsed lahendused. Kuid selleks, et väline rahu saaks ilmena, peab see Rahu leidma kodu minus endas.

The Law of ONE

14.märts 2008, 8:32 e.l. | Posted in Ühtsus, Galaktika, Maa, Mina, Päike, Süda, Universum | 3 kommentaari

Kõik on Üks. Kõik algab ja lõpeb Ühes, Terves ja Ühtses olemises. See on täiesti vastuvõetav tõde, nii kaua kui asi puudutab teooriat. Praktikas on mul väga keeruline tihtilugu vastuvõtta, et see “seal” on selle ühtse ja terve osa. Tundun endale tihtilugu tegelasena, kes tahaks head asjad omale hoida ja nood “teised” kehvemad, vaadaku kuidas ise hakkama saavad. Ja ometi on kõik Üks. Mida võiksid rääkida minus endas oleva südame ja kopsu rakk kui nad peaksid kohtuma. Kas kukuvad vaidlema, et “teine” pole ikka “see” , et ta peab ikka “arenema” et tasemele olla. Mõne haiguse puhul tundub küll, et mõned rakud tahavad mingid teised rakud olla, et nad on unustanud selle, kes nemad on ja on asunud end muutma. Selles ühtsuses on igaühel ja ka minul oma tähendus. Aga kes ütleks mulle, kas ma olen sellest tervikus kopsu rakk, südamerakk või hoopis verelible…. ? Ma tean, et südames on vastus. Ma tean, et iga “teine” kirjeldab mind nähes iseennast. Ma tean, et teada saan iseennast ikka ma ise ja et terviku seisukohalt on iga rakk/inimene unikaalne ja ainulaadne. Igaühel on anda oma ainulaadsus sellesse ühtsusesse ja tervikusse. Ja nii moodustavad kõik inimesed inimkonna, nagu kõik rakud moodustavad organismi. Ja päikesesüsteem on rakk/osa Universumist, mis on omakorda osa Galaktikast. Ja minu keha koosneb Universumitest ja Galaktikatest ehk rakkudest. Kes ütleb et minu jaoks tillukene rakk pole rakuelanike jaoks tohutu universum ja ehk nad isegi pole teadlikud suurema keha olemasolust, nagu mina ei tea midagi kehast millesse kuulun…? Ja ometi on kõik Üks.