Tänane Päikese Tee

29.märts 2008, 7:55 p.l. | Posted in Eluring, Helisev Elu, Hetked, Hing, loodus, Loojang, Lumi, Olemine, Päike, Päikeseloojang | Lisa kommentaar

img_6098.jpg

Mina olen Päike

Ja Minul on Päike

Ja Päikesel on oma Päike Siirius

Ja minusse ei mahu rohkem elu kui ma jagada suudan

Ja ma ei saa jagada rohkem kui ma vastuvõtan.

Olen voolamises, mille nimi on Elu.

Kui ma pean Elu endale kuuluvaks , siis ma kannatan.

Kui ma lahutan end Elust, siis ma kannatan ka.

Elu tuleb, elustab ja läheb, kõik see on Ring

Selles Ringis liikuda saab Spiraalimööda

Mööda Ilma puud Päikesesse ja Päikeseks

Advertisements

Plains Of The Elite – Mongolian Throat Singing

26.märts 2008, 4:32 p.l. | Posted in Helisev Elu, Laul, Maailm, Mantra, Meditatsioon, Olemine, Rahu, Rikkus, teadja, Teadmine, Teadvus, tervendamine, tervenemine, Tervis, Vägi, video | Lisa kommentaar

Kui ma  tean, et midagi on puudu, siis on puuduolev juba ammu olemas. Lihtsalt mul on vaja teadvus vabastada puudu olemise tundest ja puuduolev ilmubki kohale. Tõeliselt puudu on see ,mille puuduolemist enne ei tea, kui “miski” või “keski” kohal on.

Eivør Pálsdóttir – Min Moðir

25.jaanuar 2008, 10:19 e.l. | Posted in Helisev Elu, loodusvideo, Maa, Meri, Muusika, video | Lisa kommentaar


My mother is like a queen
like the most beautefull melody
like a flower – a tree
my mother is my dear home
my safest place to be
my mother is the brightest light in my darkest road
her strong hand leads me home safe
with you i stand my mother
i keep you safe in my heart

Siin üks kontsertesitus, http://uk.youtube.com/watch?v=0k8WD1gx8mg

Ka siin blogis on üks lugu temalt

Eivør, kui Sinu laule kuulan, tekib hinges sõnulseletamatu igatsus millegi täiusliku järele, just nagu elaksin praegu valesti, poolikult. Kas see muusikajõud on Fääri saarte lauludele omane?
(Naeratab.) Ma laulan omakirjutatud laule. Tänasel kontserdil olid seda kõik peale ühe.

Need kõlavad ehedalt nagu rahvalaulud. Küsin siis nii – kas nad on sarnased fääri traditsioonilisele muusikale?
Meil on olemas traditsiooniline muusika, aga ainult lauluhäälele! Meie saarel polnud ühtegi instrumenti, alles ligi viiskümmend või kuuskümmend aastat tagasi tuli esimene pill.

http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1098_1092.html

Mina sai temale olemasolust teadlikuks tänu tähelaeva saatele Villu Vestkist

Elu algab homme ?

3.jaanuar 2008, 4:53 p.l. | Posted in Aeg, Elu, Helisev Elu, Hetked, Hing, Kohalolek, Olemine, Päev, Tervis | 4 kommentaari

Märkan, et elu algab aegajalt tulevikus. Ikka märkan end midagi ootavat. Kas või sõbra küllatulemist. Et SIIS. Siis on see hetk nagu jälle möödas ja maad võtab jällegi ootamine. Siis kui… siis on…Üks pidev ajas elamine. Aga Elu on ju Ajatus olemises. Siis kui pole eilset ja siis kui pole homset. Jah teoreetiliselt on nad olemas, aga hinges mitte. Hing on SIIN. Imeilusad plaanid mis kunagi ei täitu on just samast ooperist “elu algab homme”. Hingel veidi kergem, kui kenad plaanid HOMSEKS silme ees. Aga seda homset ei jõua kunagi kohale, sest ka homme on homne ikka homme. Mingi müstiline homme, mis kunagi kohale ei jõua, vaid vantsib samapikkade sammudega eest ära kui mina teda tagaajan. See “elu algab homme” seisund on veel väga salakaval. Ta peidab end oskuslikult ära, siis kui “Elu toimub nüüd” kohal on. Kohati tundub, et ta on nagu mingi valedimitri, kes peab end tõeliseks valitsejaks. Ja kohati petab isegi mind ära. Kui pea just valitsejaks , siis vähemalt nagu “elu toimub nüüd” vennaks või õeks. Aga see nähtus “elu algab homme” on üks täitsa eraldiolev. Ja kui ta valguse kätte tuua, siis kahaneb nagu kevadine lumi, olematuks. Aga ta hiilib kohale kohe, kui seisund “Elu toimub nüüd” äraväsib ehk siis justkui Eluväsimus peale tuleb. Ja siis on ehk turvaline ,kui elu algab homme. Loota Elule, mis kunagi ei saabu, on aga Hingele surm. Sest Hing elab Elust. Elust mis toimub nüüd…

Elu Seemnetest

17.detsember 2007, 6:56 p.l. | Posted in Elu, Helisev Elu, Ise, kasvamine, Seeme, Teadmine, Tee | 6 kommentaari

Südamenaeratuse blogis on jutt Terve Elu seemnetest. Iga seeme, mille paneme mulda, tegelikult ju sureb. Sureb ühe suurema elu nimel, mis temas endas on koguaeg olemas. Kogu tamm on tammetõrus. Kuid tõru peab surema, et tamm saaks sündida ja kasvada. Ka inimene on Elu Seeme. Sureme enne surma, et olla see kes me oleme. Tammetõru surm on Tamme sünd. Seemne surm on seemnesoleva sünd. Ja Tamm sureb kord, elades samal ajal edasi Tõrudes, milles on võimalus kasvada Tammeks …Eluring, pidevas kadumises ja ilmnemises ja selle keskel kasvab Ise, teadvus, kes saab ärgata, et ta on koguaegolemas ja pole sõltuv kaduvast ja sündivast ringist…Olen elu, mis kehastub seemnesse ja seemne surres lähen üle teise ilmnemisvormi.

Suhetest, kohe täitsa isiklikult….

15.november 2007, 4:53 p.l. | Posted in Elu, Helisev Elu, Hetked, Hing, Ilm, Külm, Maa, Maailm, Olemine, Suhted, Tõde, Tuul, Udu | Lisa kommentaar

Maailm koosneb suhtest. Seetõttu on need väga olulised. Kõigile inimestele, loodetavasti ka mulle. Aga kas ma tean mis on suhted? Tõelised suhted? Kus mina annan rõõmuga selle, mis mul üle on ja loodetavasti too “teine” jagab lahkesti minule puuduolevat. Ja kui minu rõõmuga jagatu ei too tagasi seda ,mis mulle vajalikuna tundub, kas ma siis olen õnnetu? Ja räägin et suhted pole korras? Kas äkki see, mida ma teisel arvan puudu olevat , pole mitte see, mida ma ise igatsen? Kas äkki ma forseerin iseendas viimast jõudu kokkuvõttes , et anda teisele/elule seda, mida ma tegelikult ise väga vajan. Ja ehk ma ei teagi, mida suhetest ootan. Pigem oskan hinnata, kui elu saadab järjekordse saadetise ja öelda, vat ei ole see see , mis ma vajan. Et pakun ise maailmale seda , mis puudu on ja olen kurb, et maailm ei märka, kuidas ma tahaks seda kõike topelt tagasi? Selleks, et teada saada, mida teine vajab, selleks suhted ongi. Mis ma tean teisest niikaua kui ta on minu soovide ja tahtmiste rahuldamise objekt? Ilmselt mitte midagi. Kas teine, minust erinev, on oma tahtmiste ja vajadustega Elu kandja ja kelle maailm erineb minu omast tunduvalt? Kuidas ma teada saan, milline see teine on? Siit peaks järgnema vastus, eks ikka läbi suhtlemise ehk siis läbi suhete. Aga kui suhetes on rõhuasetus saamisel, mida on siis tegelikult anda? Sest endalgi vähe ja puudu. Ja ongi suhted rikutud…sest ega mulle endalegi ei sobi suhelda kui ma olen mingite teise vajaduste rahuldamise objekt. Lisaks sellele tundub , et rõhuasetus ainult inimestevahelistel suhtele on vähekene piiratud. Küsimusele, et kuidas on suhetega lood, mõtlen ju inimestevahelistele suhetele. Aga inimene moodustab tervest elust ju ühe osa. Oluliseim suhe peaks mul olema Päikesega ja Emakese Maaga. Kui nendega suhted korras ära on, siis pole üldsegi elu, isegi keha säilimine on kohe küsimuse all. Päikest ma enamasti märkan, ikka siis kui temast puudu on. Ehk peaks pimedal ajal rohkem Päikesega suhtlema hingetasandil? Emake Maa kingib mulle söögi, jällegi üks oluline suhe, mida pean isenesestmõistatavaks. Justkui Emake Maa peaks rõõmustama, et mind toita ja katta saab… Praegusel ajal on suhted külmaga väga aktuaalsed. Külm on justkui vaenlane, keda peab soojaga väljapeletama. Aga ometi külm ei tee midagi. Külma tunnen tänu sõjale ,mida pean külmaga, eluga , vaenlastega. Tänu sõdimisele on aura mõrades ja ta ei kaitse mind enam ebasoodsa keskkonna eest. Huvitav, aga mida on minul pakkuda Päikesele, Emakesele Maale, Külmale ja Kuumale, Õhtusele Udule, Hommikusele Kastele, Tormisele Merele, Soojendavale Tulele sellist, et nad oleksid valmis jagama minuga oma Elu….Õnneks algab Elu siin sissehingamisega, et kõigepealt Hingame sisse ja siis välja. Nii et olles oma suhetega jõudnud kriisi, saan kõigepealt hingata kogu kriisisolemine välja, siis pausis enne sissehingamist teadvustada, mida on Eluks Vaja ja siis sissehingata ja enne väljahingamist on üks hetk, kus saan teadvustada selle, mida olen nõus jagama Maailmaga, kellega on mul väga lähedased suhted. Juba ajastuid.

Hommik…olen ma integreeritav ?

6.mai 2007, 7:32 e.l. | Posted in Helisev Elu, Integratsioon | 1 kommentaar

Kes küll lõi selle imelise hommiku ? Linnud laulavad, tõsi laulus pole nad kokkuleppinud, aga ilusaks võib seda nimetada. Kohvi lõhnab eriliselt, tungides kuhugi “ajudesse” ,kus on ees juba hulga häid lõhnamälestusi. Näiteks 7 aasta tagune õitsva rukki lõhn varahommikuses päikeseeelses olekus. Kusagil plagistab kurg, olid need hommikused uudised, mille sisust ma aru ei saanud ? On iga viisijupp Sõnum ? Hommikused uudised, mõni tõsisem “ilmaparandamise katse” või ehk lausa Sõnum. Joon oma kohvi ja mõtlen, inimese juhmusel pole ikka piire. Isegi lihtsast linnnulaulust ei saa ta aru, hea kui üldse märkab. Ja ometi toimub koolitus regulaarselt igal aastal…ja tulemus …. ei mingit integratsiooni. Aga ometi isegi nagu tahaks ka, integreeruda. Sest selles olen ma kindel, olen okupant linnurahva seas, kes ometi tunduvad hoolivat minu integreerimiseks Loodusse, Koju Tagasi.

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.