Integratsioon | 1helin

Tasakaal ja integratsioon (tsitaat Jasmuheeni raamatust)

10.märts 2008, 10:26 e.l. | Posted in ärkamine, duaalsus, Elu, Ida, Integratsioon, Ise, Jõud, Jumal, Jumalanna, Kohalolek, kolmnurk, Lääs, Lõuna, liikumine, märk, mõistus, Mõtlemine, meel, Mina, Põhi, Püramiid, Raamat, Ring, ruut, Tarkus, Tasakaal, teadja, Teadmine, Teadvus, Tee, Terve, Tsitaat, tunnetus, Vabadus, Vaimsus, Valgus, valgustatus, Vägi | 11 kommentaari

Pealtnägija saates oli teema valgusest toitumisest. Nähtu ajendas uurima veidi eestikeeles ilmunud raamatut “Vaimne resonants”, mille on kirjutanud Jasmuheen. Raamatust leidub järgnev tsitaat, mis on juba selles blogis lühendatud kujul olemas. Õnneks on heade asjadega nii, et nad lähevad korrates paremaks. Kõik mis sisaldab tuld, paljuneb jagades, olles ikka oma olemuselt seesama tuli.

Kuigi öeldakse, et kojupöördumise teekonnal on palju samme, tundub mulle, et üldjoontes võib need jagada neljaks:

– tasakaal

– intergratsioon ehk tervikuks ühinemine

– oma jõusse astumine

– valgustumine

Tasakaal Pikka aega on iidne ruudu sümbol esindanud tasakaalu. Ida, lõuna, lääne ja põhja tasakaalu. Vastasjõudude tasakaalu. Kaheks kolmnurgaks jagatuna sümboliseerib see ruut terviku kahte poolt – elu duaalset loomust sellel tasandil. Duaalsuseteadlikkuse ületamiseks on meil tarvis tasakaalu. Mees- ja naisenergia tasakaalu nii sisimas kui väljaspool; positiivse/negatiivse tasakaalu; valguse/ pimeduse tasakaalu. Diagonaaljoon jagab ruudu sümboolselt kaheks, väljendades duaalsust, mida ühendavad neli nurka. Kui oleme ühendanud need kaks poolt , kaks tervikkolmnurka, saame ühendatuks ehk terviklikuks.

Terviklikuks ühinemine. Selle tähiseks on ring. Ring on iidne terviklikkuse ehk lõpuleviimise sümbol. Kui oleme sisimas täielikult ühendatud, muutume terviklikuks. Terviklikkus saavutatakse oma olemuse kõikide aspektide endasse integreerimisega – see toimub siis, kui õpime armastama ja austama endas kõike, teades, et tänu sellele oleme jõudnud oma arengu käesolevasse etappi. Me kasutame jumaliku teadvuse avastamiseks harjumuslikust “MINA-st” läbi murdmise meetodeid, – näiteks eelmistes peatükkides tooduid -, teades , et terviklikkuse tulemuseks on meie joondatus oma eheda olemsusega pärast seda, kui oleme vabastanud endast kõik ,mis meie jaoks enam mingit otstarvet ei täida.

Inimkond tegeleb praegu kollektiivselt sellega, et ühendab tervikuks ja tasakaalustab kõiki oma mina aspekte – see on tasakaalu kaudu kulgev tee terviklikkusele. Kui oleme ühendatud endas oma olemuse kõik küljed, häälestub meie võnkesagedus tasemele, mis võimaldab suhtlemist kõrgemate tasanditega.

Oma jõusse astumine. See kolmnurk on ka püramiid. Püramiid on väidetavalt suhtlemisvahend ja sillad teistesse maailmadesse. Kolmnurga sümboolika on kahetine. Esiteks kujutab see avanemist kõrgemale juhendamisele. Tänu oma puhtale päritolule soodustab selline juhendamine veelgi tervikuks ühinemist ja suurendab kõigi elu aspektide tasakaalu. Nii, nagu me liigume sissepoole – ruut, ring, kolmnurk, liigume ka väljapoole. Selle juhendamise selge ja täieline oma ellu integreerimine toob kaasa täiusliku sisemise ja välimise tasakaalu. Rütm määratakse sarnaselt energia paisumise ja kokkutõmbumisega või loomise välja- ja sissehingamisega. Kõik voolab loomulikult. Teiseks kujutab kolmnurk sümboolselt püha kolmainsust. Kolmainsuse sümboolika räägib ise enda eest. Piisav on öelda, et täeilik ühinemine on loomult jõustav. Seega sümboliseerivad need kolmnurga aspektid niisugust oma jõusse astumist, millega alati kaasneb selge ja kindel sisemine juhendamine , terviklikkus ja tasakaal.

Valgustumine. Need kaks kolmnurka sümboliseerivad meie olemuse täielikult sulandunud , ühinenud ja harmooniliselt joondunud mees- ja naisaspekti. Kahekolmnurga sulandumisel tekib samuti Taaveti täht ehk topelt tetraeeder. See sümboliseerib Merkabad – valguskandjat, mis võimaldab mõõtmetevahelist rändamist ja vabadust. See kuusnurkne täht tähistab ka valgustatust. Me saame valgustatuse tasakaalu ja integratsiooni kaudu ning jõustatuna sisemise õpetaja selgest seemisest juhendamisest.

Valgustatust on võimalik saavutada ainult läbi iseenda sissepöördumise protsessi. Ilma tasakaaluta pole meil võimalik ühineda tervikuks. Ilma tervikuks ühinemata pole meil võimalik kogeda puhtaimat juhendamist ( sõnumi ehedust sõltub kanaldaja puhtusest ). Selge juhendamise tulemuseks on oma jõusse astumine ja täielikult jõustatuna saavutame me valgustatuse. (Jasmuheen “Vaimne resonants” lk. 118-119

Raamatu kirjastajal on ka kodulehekülg, kus on võimalik lugeda ka lõike raamatust.

Tegelikkuse olemus

Meele meisterilikkus ja mõtte jõud

Emotsiooni jõud

http://www.paikesepillaja.ee/

Samuti on netis olemas jashmuheeni esinemistega videod http://uk.youtube.com/jasmuheen

Ja siin tema koduleht http://www.jasmuheen.com/

UduKuninga Riigid.

26.juuli 2007, 10:11 e.l. | Posted in Hetked, Integratsioon, Kodakondsus, Riik, Udu, Vihm, Wäega Paik | 1 kommentaar

Ma ei tea, kas udukuningaid on Üks või on neid Mitu, kuid Uduriikide aeg on saabunud. Vaikselt ja hiilimisi vajutakse siia maailma ja vaikselt ja tasakesti lahkutakse siit. Märkan, et mõni riik pelgab mind, mõni on uudishimulik. Udu hiilib vaikselt ja ootamatult avastan, et olen sattunud uduriigi territooriumile. Kas mul on lootust ka kodankondsusele või pean leppima võõramaalaseks olemisega? Lisaks õhtustele impeeriumitele on peale vihma siin-seal näha Uduriigi üksikute tarede suitsusambaid. Tarede suitsulondid lookavate metsade ja küngaste peal ja annavad märku elust, mis siin olnud ajastuid. Kuidas võiks mina ja minu maailm nende poolt paista ? ja kas paistabki ? Ehk olen ma nende maailmas samasugune “udu” , mida uuritakse ja jälgitakse. Ja vihmajärgsete sammaste kohta on räägitud ka, et nad pidavat olema märgid, et nõiad keetvat teed-raviteed. Vähemalt mõnes kohalegendis on niimoodi kirjas. Kui ma aga seda udusammaste asja võtan uurida, siis tean, mis mind ees ootab. Kokkupuude veel ühe uduga, mis tekib siis kui läbivettinud riied kuivama panna. Vihmamärgade riietega on minu oma kodu saanud märkamatult vihmakuninga riigi osaks. Ja teed juures märkan oma tassist tõusmas udust sammast. On ta väljasolevate udusammaste sugulane ? Tundub UduKuninga Riigid on palju laiemalt levinud kui ma seni arvanud olen.

Tulega jagatud öö.

5.juuni 2007, 6:44 p.l. | Posted in Hetked, Integratsioon, Looja, Loomine, Olemine | Lisa kommentaar

Arvan, et ma loon oma elu ise. Kuid kui seisab vastamisi võimalusega, et auto aku lihtsalt keeldub käivitamisele kaasa aitamast, siis tuleb tõdeda, Loojaid on hulgim. Aga selles olukorras kus ma olen , avastan jätkuvalt võimalusi Loomiseks. Kas või täiesti ise valin, kuhu teen oma lõkke ja kas teen omale kohvi või mitte ja valin täitsa ise kuhu otsustan ööseks pikutama jääda. Ja vaikselt meenub ka üks mõte, et nii vahva oleks ööbida lageda taeva all ja et sel aastal polegi veel seda juhtunud. Nii et tundub, et olen ikkagi sündmuse kaaslooja. Vahel NII TAHAKS midagi, kui soovitu kohal on, siis ei oska nagu rõõmustadagi. Kes siis ei tahaks ööd lõkkega …kui see kohal on , täiesti iseseisvalt ja ettehoitamata, kas siis jätkub rõõmu rõõmustada…Tule monoloog, koos Visuaalsete Näidetega on aga üks võimas Müsteerium. Hommikused LinnuRiigi Sõnumilehed jäid aga minust endiselt taipamata. Huvitav, miks nende integratsiooni kava ikkagi kogu aeg ebaõnnestub. Ikka ei oska ma Lindude Keelt 🙂 Isegi seda taipasin ajanihkega, et olin kahmanud NENDE RIIGIST killu ja Oma Maailmaga sissemarsinud. Või äkki oli neilegi ühte öist lõket vaja ? Kes lõi ikkagi minu öise lõkke ?

Loomisest Looja pilgu läbi

16.mai 2007, 12:42 p.l. | Posted in Blogimine, Elu, Hetked, Integratsioon, Looja, Loomine, Olemine | 1 kommentaar

Looja loob. Suur Looja loob Suure Blogi ehk Elu. Mina väikese Loojana pean läbiajama siis väikese blogiga, ehk oma Eluga. Ja selle oma elu üheks ilminguks on täna täpselt kuuaega tagasi sündinud 1helina blogi. Sündinud rõõmus ja uudishimus ja ilma vähimagi mõtteta, mis “sellest saada ” võiks ja mis “sellel mingit tähendust olla võiks “. Blogi on kuuga kasvanud minu endagi jaoks väga ootamatutes suundades, peab tunnistama, et sama on teinud ka Oma Elu. Ja kohati tundub mulle endale, et blogi elab juba iseseisvat elu ja et sellest elust arusaada, peaks selle uurimiseks end lausa pühendama. Peaks süüvima igasse lugejasse, et taibata, milline blogi on. Kuid ma lähen kergema vastupanu teed, uurin ise tähelepanelikult iga sissekannet, sest igas sissekandes on sees ka juba “tulevased lugejad”. Isegi kui tullakse vargis ja tasa ja minnakse jälgijätmata, loob iga lugeja seda blogi samamoodi kui mina kirjutajana. Vahel on isegi tunne, et tajun mõne tulevase lugeja “hingeõhku” siinsamas, sest tegelikult on ju teine niivõrd lähedal. Ainult teiselpool valgusekraani. Niiet kirjutades olen kogenud mingit suuremat ühtsust ,mis ületab Kirjutaja/Lugeja rollid ja haarab hulgaliselt “Lugejaid” , kes ilmselt siia blogisse iial ei satu. Mis on see suurem, mis avaldub läbi blogimise… ei oska sellele nimetust küll hetkel anda. Ehk on see SUUR ELU, mis elab oma elu igas rakus, igas inimeses ja olendis. Ehk Suur Looja on oma Suure Blogi – Elu loomisega samamoodi ametis veel, alustades rõõmu ja uudishimuga ja teadmata kuhu see kõik välja jõuab. Kas loomine on valmis või veel kestab ? Kas Suur Blogija oma Blogi alles alustas või on ta juba tüdinenud ja tahab lõpetada, arvates, et ahh, läks veidi aiataha, TEEME UUE 🙂 . Mina Suure Blogi lugejana aga kirjutan ette oma lugu, mille piires Suur blogija toimetada saab, samamoodi kui selle blogi lugejad on kaasloojad kõiges siintoimuvas. Ja äkki tuleb Taevastest Kõrgustest selline Blogjate rivi , peatub korraks MINUS ja liigub siis edasi. Loen juba kirjutatut – Elu , kirjutan ise OLULISE ülesse ja seda loevad juba järgmised Loojad, kes LOOMAS ELU ILMINGUID. Ja niimoodi veereb üks Elulaine ühelt teisele jäädes sisuliselt samaks, kuid võttes seninägematuid vorme, vastavalt igaühe elumustrile . Elu on PÕNEV ja ÕNNEKS on siis LÕPUTULT võimalusi kõikidele MINADELE – LOOJATELE.

Juri Lotman: Me jääme ellu, kui oleme targad

9.mai 2007, 11:30 e.l. | Posted in Armastus, Integratsioon, Tarkus, Tervis, Tsitaat | 1 kommentaar

Kõige tähtsam on: et hirmust vabaneda, tuleb sellele vastu minna. Väga sageli tunneme hirmu ennatlikult, näeme kõike palju hullemana, kui see tegelikult on, ja – kaotame meelekindluse. Maksab vaid hirmule otsa vaadata, kui selgub, et ta ei olegi nii hirmus. Seepärast esimene, mida ma kõigile sooviksin, oleks REIPUS.

Põhiline viis meelekindlust säilitada on lohutada teist. Vaimuerksust ei saa säilitada üksinda. Üksi ei ole üldse võimalik hakkama saada. Seepärast teine, mida ma sooviksin, on KONSOLIDEERUMINE (… )
Me kõik seilame ühes paadis: me kas upume koos või pääseme kõik koos. Üksinda ei õnnestu kellelgi end päästa. Ainus pääsemisviis on olla reibas ja aidata ligimest.

Eestis, ma arvan, sõltub meie kõigi – eestlaste, venelaste – saatus sellest, mil määral õpime üksteist mõistma. Me ei pea mitte oma solvumistes sorima – solvanguid on meil Aadamast alates piisavalt –, me peame õppima abistama ja andestama. Kui hakkaksime otsima esimest solvangut, ei leiaks me seda nii ehk teisiti, aga see otsimine ise saab meie jaoks vihkamise kooliks – ja me kõik upume. Sellepärast, kui meie suhtes ollakse ebaõiglased – muidugi on see väga valus –, tuleb kogu aeg meeles pidada, et ka me ise võime olla ebaõiglased. Ja ei ole vaja solvanguid kokku arvata, vaja on tark olla.

Me jääme ellu, olles just nimelt targad, mitte ainult arukad. Me ei ole enam lapsed, kes aastatuhandeid on sõda mänginud, ja ei ela mitte kiviajal. Võib-olla nüüd on sõdade ajastu lõpule jõudmas.

(….) sõjad tulevad, kui inimesed hakkavad «väikest suureks rääkima». Seepärast soovin kõigile TARKUST ja KANNATLIKKUST.

Tuleb meeles pidada, et kui sulgen end luku taha ja hakkan kokku arvama, kui mitu korda, kes ja millal on mulle liiga teinud, saab mul kibe elada olema ja maailm minu ümber tundub ebaõiglane. Aga see ei ole nii. Ei peaks üles lugema neid, kes minu ees süüdi on, vaid neid, kelle ees mina süüdi olen. Oleme kõik üksteise ees süüdi. Süüdi lähedaste ees, vanemate ees, naabrite ees. Kogu aeg – isegi soovimatult – teeme kurja. Seepärast soovin, et te varuks KANNATUST ja SUUREMEELSUST.

Soovin teile kõigile ÕNNELIKKU ARMASTUST, ilma milleta samuti elada ei saa. Soovin TERVIST, sest tervis on tähtis. Kuid ka meie tervis sõltub reipusest. Teate kõnekäändu: «Kurva krae vahele ronib täigi»? Ei ole vaja olla kurb. Armas Jumal, praegu ei ole ju sõda ega blokaad. Oleneb muidugi, millisest otsast arvet pidada. Ideaalist lähtuvalt puudub meil paljugi, aga teiselt poolt vaadatuna – meil on liiga palju kaotada. Annaks Jumal, et me ei kaotaks, annaks Jumal, et hoiaksime alles selle, mis meil on.

Täies pikkuses on lugu Postimehes

Hommik…olen ma integreeritav ?

6.mai 2007, 7:32 e.l. | Posted in Helisev Elu, Integratsioon | 1 kommentaar

Kes küll lõi selle imelise hommiku ? Linnud laulavad, tõsi laulus pole nad kokkuleppinud, aga ilusaks võib seda nimetada. Kohvi lõhnab eriliselt, tungides kuhugi “ajudesse” ,kus on ees juba hulga häid lõhnamälestusi. Näiteks 7 aasta tagune õitsva rukki lõhn varahommikuses päikeseeelses olekus. Kusagil plagistab kurg, olid need hommikused uudised, mille sisust ma aru ei saanud ? On iga viisijupp Sõnum ? Hommikused uudised, mõni tõsisem “ilmaparandamise katse” või ehk lausa Sõnum. Joon oma kohvi ja mõtlen, inimese juhmusel pole ikka piire. Isegi lihtsast linnnulaulust ei saa ta aru, hea kui üldse märkab. Ja ometi toimub koolitus regulaarselt igal aastal…ja tulemus …. ei mingit integratsiooni. Aga ometi isegi nagu tahaks ka, integreeruda. Sest selles olen ma kindel, olen okupant linnurahva seas, kes ometi tunduvad hoolivat minu integreerimiseks Loodusse, Koju Tagasi.

Tasakaal ja integratsioon (tervikuks ühinemine) – oma jõusse astumine ja valgustumine.

4.mai 2007, 6:37 e.l. | Posted in Elu, Integratsioon, Raamat, Tasakaal, Tsitaat | 1 kommentaar

Kui öeldakse, et kojupöördumise teekonnal on palju samme, tundub mulle, et üldjoontes võib need jagada neljaks – tasakaal; integratsioon ehk tervikuks ühinemine; oma jõusse astumine; valgustumine.

Tasakaal. Duaalsuse ületamiseks on meil tarvis tasakaalu. Mees- ja naisenergia tasakaalu nii sisimas kui väljapool; positiivse/negatiivse tasakaalu; valguse/pimeduse tasakaalu.

Tervikuks ühinemine. Kui oleme sisimas täielikult ühendatud, muutume tervikuks. Tervikuks saavutatakse oma olemuse kõigi aspektide endasse integreerimine – see toimub siis, kui õpime armastama ja austama endas kõike, teades, et tänu sellele oleme jõudnud oma arengu käesolevasse etappi. Me kasutame jumaliku teadvuse avastamiseks harjumuslikust “MINA-st” läbimurdmise meetodeid – teades, et terviklikkuse tulemuseks on meie joondatus oma eheda olemusega pärast seda, kui oleme vabastanud endast kõik, mis meie jaoks enam mingit otstarvet ei tähenda.

Inimkond tegeleb praegu kollektiivselt sellega, et ühendab tervikuks ja tasakaalustab kõiki oma mina aspekte – see on tasakaalu kaudu kulgev tee terviklikkusele. kui oleme ühendanud endas oma olemuse kõik küljed, häälestab meie võnkesagedus tasemele, mis võimaldab suhtlemist kõrgemate tasanditega.

Oma jõusse astumine . Esiteks kujutab see avanemist kõrgemale juhendamisele. Tänu oma puhtale päitolule soodustab selline juhendamine veelgi tervikuks ühinemist ja suurendab kõigi elu aspektide tasakaalu. Nii, n agu liigume sissepoole , liigume ka väljapoole. Selle juhendamise selge ja täieline oma ellu integreerimine toob kaasa täieusliku sisemise ja välimise tasakaalu. Rütm määratletakse sarnaselt energia paisumise ja kokkutõmbumisega või loomise välja- ja sissehingamisega. Kõik voolab loomulikult. Täielik ühinemine on loomult jõustav ja sellega kaasneb selge ja kindel sisemine juhendamine, terviklikkus ja tasakaal.

Valgustumine. Me saavutame valgustatuse tasakaalu ja integratsiooni kaudu ning jõustatuna sisemise õpetaja selgest seesmisest juhendamisest. Valgustatust on võimalik saavutada ainult läbi iseenda sissepöördfumise protsessi. Ilma tasakaaluta pole meil võimalik ühineda tervikuks. Ilma tervikuks ühinemata pole meil võimalik kogeda puhtaimat juhendamist ( sõnumi ehedus sõltub kanaldaja puhtusest). Selge juhendamise tulemuseks on oma jõusse astumine ja täielikult jõustatuna saavutame me valgustuse.

Jasmuheen “Vaimne resonants”