1helin

Loodud Külmast, Päikesest, Lumest ja Veest, loojaks Tuul

Selline meistriteos vaatas siis täna aknast vastu. Sellise nurga all jääpurikaid mina enne näinud pole. Kõiki vahendeid ärakasutades on Tuul teinud vapustava töö. Tean, et iga ilmastikunähtus omab oma teadvust. Vihmapilve/LumePilve rahvas on suur rahvas, kuigi üks ja sama vihmateadvus võib külastada ühte paikkonda mitmeid kordi ja vahel on ta niivõrd uues rüüs, et teda äratunda keeruline. Ja ka Tuulerahvas on väga suur rahvas. Vihma ja Lumepilvedega pole jutupeale saanud, küll aga võib mõni tuul üsnagi jutukas olla. Igaljuhul kui nime küsida võib selguda, et neil on niivõrd pikad nimed, et nende ettelugemiseks kulub terve tormine aeg ja ikkagi ei ole veel tuule nimi teada. Nende nimedes on siis kogu nende rahva ajalugu sees ja peale mõnda korda proovimist olen ma loobunud nime küsimisest. Sest mu tähelepanu jätkub healjuhul paariks minutiks ja mida tülitada kedagi kui tegelikult pole mingit soovi teist lõpuni kuulata. Mul on vihjeid, et tuuled elavad hiiemägedel ja pühades kohtades. Aga kui tuul on kodus, siis on seal tuulevaikne ilm. See on selline eriline tuulevaikus, mis korra kogetuna jääb sügavale tundesse ja igal järgmisel korra on see tunnuseks, et võimalik et olen saabunud pühale pinnale, kus ka tuuled elavad. Lärmamist nad ei talu ja seetõttu ongi vaikuse nõuanne ilmselt inimkonnale antud. Pühas kohas ei lärmata, sest iial ei tea kelle kodu see tegelikult on. Ja vaevalet et mulle meeldiks kui torm miu aknataga samalviisl käitub kui mina tema kodus olen käitunud. Igaljuhul Jääpurikad on Tuule sõnumina kohalejõudnud ja peab ütlema et tormid on sellel aastal minu elupaigas üsnagi leebed olnud 🙂