Angels of Peace de Frantz Amathy

10.märts 2008, 11:10 e.l. | Posted in Ingel, Kohalolek, loodusvideo, Looja, Loomine, Meditatsioon, Rahu, Teadvus, video, visioon | Lisa kommentaar

Ka iga hea mõte loob Ingli, nii et häid mõtteid mõtlev inimene sarnaneb pika loomiseprotsessi järel üha enam ja enam Ingliga. Mul kui teadvusel on võimalik valida, kus ma oma teadvusega olen. Tõsi, üsna tihti mulle tundub, et mul pole valikut. Kuid õnneks ei võta see arvamine minult minu võimalust ära. Teadvus elab peentasandil koguaeg, aga siin kehas üsna kodunedes ununeb see. Ja just mu keha võimaldab valida kihi kus viibin kehadevahelisel ajal. Just mu keha võimaldab peatada protsesse, mis on mu arenguks sobimatud ja käivitada protsesse, mis tunduvad endale sobivad. Just tänu kehale on võimalik teadvusel iseendast teadlikuks saada ehk siis liikuda oma elupaika valides lõputus lõpmatuses. Kui ma mõtlen kehast hästi, loon ma kehast Ingli keha, kes on pilgeni täis Rahu ja Armastust.

Helilooja kodulehekülg http://www.music-bien-etre.com/music.htm

Advertisements

Remember Mother Earth

27.veebruar 2008, 10:02 p.l. | Posted in Armastus, Ühtsus, eetika, Elu, Hing, Kohalolek, Konflikt, levitatsioon, loodus, loodusvideo, Looja, Loomine, Lootus, Maa, Terve, tervenemine, Tervis, video | Lisa kommentaar

Mida tunneb Maa kui ma vihastan? Siis kui olen rahulolematu, pahur, kehvas tujus? Omaarust üsnagi põhjusega. Ometi pole olemas minu viha, minu rahulolematust, minu pahurat tuju. Kuigi mulle tundub küll üsna tihti, et need on üsna enda omad. Nendel hetkedel olen ühenduses ühiskatlaga, ühe podiseva õudukaga, mida on kogutud tuhandeid ja kümneid tuhandeid aastaid ja seal on kogu inimkonna panus. Minu visiidid on jäänud viimasel ajal ajal lühiajaliseks, kuid needki on piisavat , et mäletada, millega on tegu. Saan aru, et satun sinna oma kogutud põhjuste tõttu. Aga mida peab tegema Emake Maa kogu selle inimkonna kogutud solgiga? Loodu kuulub Loojale, see on vaimne seadus. Ja kui Emake Maa pole seda loonud ja tal ükskord sellest kõrini saab ja otsustab terveneda ? Puhastada oma chakrad, vaadata üle oma eetiline elu ja leiab, et tema oma pinnapeal sedalaadi vähkkasvajat ei talu ? Kas siis jaotakse kogu katlasolev kiirkorras Loojatele tagasi ? Ja sõltub nüüd Loojast, kas suudab ta muundada selle tagasituleva energia uuesti puhaks Tarkuseks ja Armastuseks. Lootusi elusolemiseks igaljuhul on.

 

Mantra ( tsitaat)

26.veebruar 2008, 11:29 p.l. | Posted in Ühtsus, hääl, Keel, Looja, Loomine, Mantra, Meditatsioon, Olemine, Püha, Rahu, sõnad, Tarkus, teadja, Teadmine, Teadvus, Terve, tervendamine, tervenemine, Tervis, Tsitaat, Vägi | Lisa kommentaar
  • Mantrad on energiahelid.

Iga välja öeldud sõna tekitab reaalse füüsilise vibratsiooni. Iga füüsilise vibratsiooniga kaasneb mentaalne kavatsus, millele lisandub ka emotsionaalne värving. Heli on nagu selle kavatsuse kandjalaine, mille peal kavatsus eetris sõidab ning edasi kandub.

  • Mantrad tekitavad mõtteenergia laineid, mis läbivad nii füüsilise keha kui sellele laotuva peenkehade ehk meelevälja süsteemi.

Inimteadvus on nagu teadvusseisundite kollektsioon, mis eksisteerib samaaegselt nii füüsilises tihedas kui ka peenkehades. Igal organil ja isegi igal rakul on oma primitiivne teadvus, mis võimaldab teostada nende ülesandeid ja funktsioone ning osaleda suuremate süsteemide protsessides (reproduktiivne, kardio-vaskulaarne jne.). Organism suhtleb samas ka väliste vibratsioonidega. Nii on inimene müriaadide vibratsioonide sees mistahes aja hetkedel. Vibratsioonid sisenevad, läbivad ja väljuvad organismist.

Mantral on toime korrastada ja kaasa haarata resonantsi väiksemaid alateadlikke ning mitteteadlikke vibratsioone ja nii häälestub kogu organism mantra vibratsioonidele, mis tagab mantrasse sisestatud kõrgemad vibratsioonisagedused. Organismis toimub suur muutus, väli muutub koherentseks.

  • Mantrad on sisemise väe abivahendid ja abivahendid selle väe saavutamiseks. Reis mantrast meele tavakütketest vabadusse on põnev. Meel avardub, sügavneb ja laieneb ning ühineb kosmilise kogemusega. Sellel teekonnal saab meel kogema nähtumuste ja nähtuste vibratsioonilist loomust. See kogemuslik teadmine iseenesest on suur jõud.
  • Mantratel on vaid ligikaudne tähendus. Kuigi mantratel on olemas suunatud tähendusväli, mis on tekkinud sarnaste kogemuste tulemusel, on ainsaks tõeliseks definitsiooniks vaid tunnetuslik kogemus, mida mantra tekitab lausujas.
  • Mantrad on läbi tunnetatud ja testitud nende algsete esiletoojate ja kasutajate poolt. Iga mantra on seotud ajaloolise isiku või pühakuga, kes on kord planeedil elanud. Mantra on inimese läbi kuuldavaks saanud, kuigi vaimust inspireeritud, intuitsiooni kaudu meditatsioonis kinni püütud. Mantra vibratsioonid antakse edasi suulisel teel.
  • Mantra annab elujõudu. Mantras vibreeriv elujõud kandub üle ühelt indiviidilt teisele.
  • Mantrad vaigistavad mõistust ja avavad ukse meelevälja kollektiivsele alateadvusele ja üliteadvusele.

http://alleaah.googlepages.com/mantra

http://alleaah.googlepages.com/h%C3%A4%C3%A4lejooga

http://alleaah.googlepages.com/

Kimmo Pohjonen – Optikus

26.veebruar 2008, 8:34 p.l. | Posted in hääl, Looja, Loomine, Suhted, teadja, Teadmine, Teadvus, tervendamine, tervenemine, video | Lisa kommentaar

Iidsete Maagide ja Teadjate lood jõuavad meieni läbi Muusikute ja Kunstnike. Need Lood loovad võimalusi kõigile nende loominguga kokkupuutujatele ja neil on ka kaudne mõju. Kui keegi on suutnud tundemaailma luua uue mustri, on see kogu inimkonna käsutuses hetkega. Sama on puhastavate mustrite loojatega. Isegi kui selline Teadja mängib kodus ja tal pole kuulajaid, on tema mõju kõigi inimeste ühine varanadus.

http://www.kimmopohjonen.com/

http://www.myspace.com/kimmopohjonen

http://en.wikipedia.org/wiki/Kimmo_Pohjonen 

Mu kodu on Linnutee Galaktikas

26.jaanuar 2008, 3:18 p.l. | Posted in Aeg, Armastus, Ühtsus, Hetked, Ilm, liikumine, Linnutee, Looja, Loomine, Maa, Maailm, Teadvus, Tee, Tervis, video | Lisa kommentaar

Väidetavalt liigub mu koduplaneet Maa lõunapoolus eespool. Järelikult ripun ma koguaeg jalad ülevalpool ja on imestusväärne, miks ma maha ei pudene. Mis vägi hoiab kõike koos, kui vabalt võiks kõik mitte koos olla. Mida lähemalt põhjapoolusele, seda lihtsam on siis nagu mahaastuda 🙂 Lihtsalt tuleb Maast lahtilasta ja usaldada olemasolu. Ja kui koju tahab tagasi jõuda, peab koduaadressi hästi meeldejätma…Linnutee, Päike ja Päikeselt kolmas Ma(j)a. Osalen tohutus liikumises koguaeg. Maa pöörlemas ja tiirlemas ja koos Päikesega kihutamas Galaktikas ja koos Galatikaga omakorda veel Teel. Lisaks mu kehas , sisemuses toimuvad muutused, et mu keha saaks funktsioneerida. Mitmes karusellis korraga. Tundub aga et Maa on loodud Minatunde Päikese ehk Loojaks olemise sünnikohaks. Ja teadvusevõimalust kasutab Emake Maa ise ja kingib Armastusena selle ka kõigile oma elanikele. Ja kui see Päike sündinud, siis pole vahet, kas tegemist on Raku tuumaga, Inimese südamega või Taeva päikesega. Südame keskpunkti kaudu sulavad kõik üheks tervikuks. Ja nii saan ma korraga olla Üks ehk Tervik ning Eriline ja Unikaalne. Elan ma aga Linnuteel ja osalen Linnutee Elus. Olgugi et peaaegu mittekellegina füüsilise suuruse mõttes, kuid ometi olles Osa,kes on Terve.

Memento Mori – Eesti vana mehe laul

25.jaanuar 2008, 2:35 p.l. | Posted in Laul, Looja, Loomine, Vägi, video | 1 kommentaar

Näe, sünnib siia ilma inimene. Tuli nagu suurele rõõmupühale.

Tegi head, tegi endale, tegi halba, ikka kah endale. Ja võib-olla jäi ka palju tegemata.

Võib-olla tahaksid teised temalt andeks paluda seda halba, mis nemad on temale teinud, aga kes meist teab, kui palju keegi kellelegi võlgu on.

Aga üks on kindel: parem ise siit kurvalt ära minna kui teisi kurvastada.

Sest see, kes meile järele tuleb ja ära viib, tema ei oota. Tema paneb käe meie õla peale ja ütleb, et “lähme siit ära, sest see aeg, mis sulle anti, on möödas. . .

Piltidel Jaan Kross, Lennart Meri, Edgar Valter, Jüri Krjukov, Mikk Mikiver , Kaljo Kiisk ja Ott Arder

http://uk.youtube.com/watch?v=SX_afOoih3Y

Laulust ja Kuust ja Tähtedest !(tsitaat)

23.jaanuar 2008, 1:16 p.l. | Posted in Aeg, Keel, Laul, Loomine, Maa, Maailm, Neljapäev, Päev, Päike, Püha, Tähed, Tsitaat, Tuli, Vägi, Vesi | Lisa kommentaar
Kaheksaharuline rist on seotud Päikese ja tähtedega – eks ole ju Päikegi täht! Kaheksa ilmakaart ehk tuult on Kaug-Idas ja Saamimaal seotud esivanematega. Kaheksasilbilise regilaulu laulmine võiks olla nii ka tähtede või Päikese keeles laulmine. Samas on ka Jeesus nii regilaulus kui pärimuses Päikese võrdkujuks.
Kui Päike ja tähed on püsivad ja kaheksaosalised, siis Kuu on meie pärimuses ja ka tegelikkuses pidevalt muutuv ja kuueosaline. Päike on seotud tulega, Kuu aga veega. Heaks Kuu sümboliks on lumehelbed. Meie pärimsue järgi jaguneb 29,53 päevane aeg samade kuufaaside vahel kuueks osaks ehk ajaks. Kolm neist on pehmed ajad ja kolm on kõvad ehk kalgid ajad. Pehmed ja kõvad ajad vahelduvad omavahel. Kuu loomise aeg ehk siis kaks päeva enne ja pärast loomist on pehme aeg. Järgneb viiepäevane noorekuu kõva aeg kuni esimese veerandini, sealt edasi noorekuu pehme aeg 5 päeva. Täiskuu aeg on kõva aeg, kaks päeva enne ja kaks päeva peale täiskuud. Siis tuleb vanakuu pehme ehk mäda aeg ja lõpuks vanakuu kõva ehk kaduv aeg. Siit on saanud nime ka kaduneljapäeva tähistamine.
Kaduneljapäev võib viidata ka kunagisele ajaarvamisele kuufaaside järgi. Viiepäevasest kadukuu nädalast arvati kõige suurem kaotav vägi olema eelviimasel ehk siis neljandal päeval. Sealt on oletatavasti kaduneljapäeva tähistamine edasi kandunud ka seitsmepäevasesse nädalasse ja nüüd ka Rakvere Kolmainu Kirikusse.

Pikamalt siit blogist http://mikksarv.blogspot.com/ 

Mul pole seda, teist ja kolmandat…

3.detsember 2007, 1:47 e.l. | Posted in Armastus, Elu, Hetked, Kohalolek, Looja, Loomine, Olemine, Tasakaal, Teadvus, Tee | 2 kommentaari

Ikka tundub endale ja kuuleb ka mujalt, et miskit on puudu. Käegakatsutavate asjadega on nagu korras. Saab üsnagi täpselt endale selgeks teha, mis täpselt on puudu ja kas on võimalik asja hankida või mitte. Kasvõi juba seetõttu , et asjal on olemas hind ja keegi peab selle tasuma, et asi omanikku vahetaks. Palju keerulisem on aga kõigi nähtustustega, mida ei saa käega katsuda. Avastan et puudu on armastusest, hoolimisest, arvestamisest ,austusest, kindlustundest ja õnne võiks ka ikka tunduvalt rohkem olla. Küll on puudu sellest, et ise tahaks kellelegi oma hinge avada, küll on puudu kellegi teise tähelepanu minu kui suurepärasele isikule…Eriti hulluks läheb siis kui puudu on elu mõte ehk siis siht kuhu poole liikuda. Kui mul on puudu mingi käegakatsutav asi, siis ma võin selle hankimise viise lugeda üles mitmeid. Kui aga on tegemist mittekäegakatsutava nähtusega….? Iseendast olen avastanud ,et selle, mis on puudu, peaks nagu keegi tooma, andma, “lusikaga suhutoppima” . Et kõik need nähtused justkui ei sõltugi iseendast ? Aga kui nende omamine ikkagi sõltub iseendast, siis mis ometi peaks tegema, et neid endas tunda ? Ikka taban mõttelt, et “keegi teine” peaks igasugu nähtused minu ellu tassima. Aga kui ma olen ise oma elu looja või vähemalt üritan, kuidas siis ? Puuduses olemine on enamasti väga raske. Sest on tunne, et energia voolaks justkui lõpmatusse ” ei kuhugi” ja sealt tagasi ei tule ju nagu midagi. Külluses olemine aga on olukord, kus olemasolust voolab lõputult endasse kõike, nii et hing täitub sellest Kõigest ja kohati tundub et Iseendas elamine on kuidagi kitsas. Sedagi kogetud. Mida ma teen siis, kui tunnen et elan külluses….Ma võtan selle KÕIK vastu, mis on. Ma hingan seda kõike sisse ja sellel hetkel olengi kõik. Nii et kui mul pole seda, teist ja kolmandat, mis pole käegakatsutav, siis ei peagi ma muud tegema, kui seda endasse võtma. Pöörama energiaringi teisipidi. Pöörama ringi puuduolemise täisolemiseks. Kui on puudu Armastusest , Hoolimises, Turvatundest, Õnnest, siis polegi muud kui ma pean end nendele nähtustele avama ja neid endasse hingama ja aktiivselt nendest täis olema. Teoorias kuidagi väga lihtne. Küsimus on aga, miks ma seda siis ei kasuta ? Ja kuigi esineb nähtusi, kus olen kõigest täis, miks siis ikkagi on puudu see , teine ja kolmas ?

Kas mõtteelu on päriselu ?

26.september 2007, 5:50 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Kivid, Loomine, Maailm, sõnad, Suhted, Tõde | 3 kommentaari

Ma mõtlen palju, enamasti on mõtted reaalsega väga vähe seotud. Kõik igapäevatoimetamised käivad nagu selle mõttelukõrval ja enamasti kipuvad jääma tegemata juhul kui pole mõnda mõtteelu rada hetkel käia.  Ja seni on kõike enamvähem normaalne, kuni tuleb tahtmine mõtteelust ka “päriselus” rääkida. Esimene takistus on sõnad ja mõisted, neid lihtsalt pole. Kuidas kirjeldada sõbrale, et käisid külas KiviKuningal ( noo ei olnud päris kuningas aga tähtis oli igaljuhul ) ja mis ta kõik rääkis ja mida kõike näitas.  Ja selgubki, et sedalaadi rännakuteks pole rahvakeelde eriti lihtsalt sõnu loodud. Kas siis kõik käisid ja polnud vaja rääkida ….sest mis sa ikka räägid lugusid, mida kõik nagu nii teavad… Aga hoopis keerulisem takistus tekib kui tegemist pole sõbraga vaid tuttavaga, kes veel ei tunne mind ja minu maailma. Kelle jaoks fakt iseenesest, et keegi elab sedalaadi mõtteelu, tundub tekitavad segadust ja arusaamatust. Kuid ma olen kindel ,et temagi elab päriselu kõrval mõtteelu või ehk polegi nende elud sedaviisi eristatud või ehk olen puudutanud valdkonda mida pole sünnis puudutada. Ei oska tõesti öelda, sest igaühe mõtteilm on ju niivõrd unikaalne ja iseenda loodud. Ja nii jääb õhku rippuma küsimus, et kas mõtteelu on ikka päris elu või on ta mänguelu või äkki on see meie reaalseks peetav elu üks üsnagi ebareaalne ja tõeline elu on ikkagi mõtteelu ? Ja miks need 2  elu ei võiks üks terve Elu olla ( ja juba on tunda, kuidas tundeelu kuulutab boikoti, kuna teda on sellest kirjutisest täiesti väljajäetud )

Vaikuses sünnib Elu

18.september 2007, 3:09 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Hing, Looja, Loomine, mõistus, Mõtlemine, Olemine, Puhastumine, Surm, Teadmine, Vaikus | Lisa kommentaar

Väline vaikus toob esile minu sisemuses oleva müra. Ja siis et seda müra ei oleks kuulda, tundub mõistlik olevat täita väline elu igasugu helidega, et kõik oleks pilgeni täis. Ometi sööb Hing Vaikust nagu minu keha vajab igapäevast leiba. Ja müra sisemuses hakkab igatsema Vaikuse järgi, mida suurem igatsus, seda suurem nälg. Sõnulseletamatu igatsus millegi Hea järgi. Ja kuna see hea tundub olevat väljas , ei kuule ma helide ja piltide mürinas ära seisundit, millest Hing toitu ja väge saab. Ometi ma tean üsna hästi, et Hinge igatsus tõelise järele ja mu mõistuse tõlgendused sellest igatsusest, kui need saavad üheks, ongi võimalused tekkinud sisemiseks vaikuseks. Igatsen siin inimesena seda, mida mu Hing ülekõige armastab ? Kogu olemasolu Südamega elada ühes taktis. Lõpuni kogen Vaikuse, et saaks elada Elu, mida kahjuks märgata saan ainult läbi millegi kasvamise. Ja ometi peab seeme surema, et taim saaks elada. Vaikus peab surema, et vaikusest väljakasvav nähtav Elu saaks ilmenda. Aga iga seemnestkasvanu suudab iseennast uuesti luua, luua vilju, milles seemned, Vaikuse seemned, mis täitunud lõpuni Vaikusest, hakkavad jälle kasvama, et suuta kasvatada Vaikuse võimalust….Ometigi tahaks mu mõistus pigem pilte ja helisid, mis tunduvad kindlamad kui Vaikus, mis ometi on kõige juureks…Elu valmistoodangu nautimisest Elu enda loomiseni, see on Tee südamesse, toidetud Vaikusest leiduva Kõigega…

Tuleilmad ja KuldneValgus

20.august 2007, 1:55 p.l. | Posted in Armastus, Hetked, Kohalolek, Loomine, Olemine, Puhastumine, Taevas, Tasakaal, Tuli, Valgus, Vihm | Lisa kommentaar

Tuli armastab Vihma. Ja Valgus Armastab Vihma. Tulemuseks on erk leek, võtmas viimast, teadmata, kas järgmist tuleleegi hingetõmmet tulebki. Ometi pole selles ergas leegis sugugi eelseisvat vaibumist, vaid hoopis Elu, Hetkes olev Elu. Pole oluline, mis on hetk hiljem, aga praegu on võimalus põleda. Vihm lisab ka Tulele vaatleja jaoks värve ja varjuneid. Ja eriti jõuline tuli muudab vihma hetkega auruks, et ta saaks koju tagasi. Ja see Auruna kojutagasi pöörduv Vihm on Loojaks ka Kuldse Valguse tekkimises. Sellesse kuldsesse valgusesse sattudes on tunne, et muinasjutud on siinsamas. Kusagil on keegi lahustanud piiri tolle elu ja selle elu vahel ja kõik on kui üks suur tervik. Kõik on Üks Tervik ja ka Mina olen seesama Tervik. Ja elu koosneb tõesti Armastusest!

Miks inimene läheb katki ?

6.august 2007, 4:18 p.l. | Posted in ööülikool, Elu, Hetked, Hing, Konflikt, Loomine, Muusika, Olemine, Suhted, Tarkus, Tasakaal, Teadmine, Tsitaat | 1 kommentaar

Ööülikooli saade, mis räägib et haavad on normaalsed.

Miks inimene läheb katki ?

Ebatäiuslikkus on normaalne. See mis on ideaalne, see ei arene ja see mis ei arene, see ei ela…

Keskkond ei soodusta inimese kokkukasvamist. Inimene on loonud keskkonna, mis ei soodusta terviklikkust, keskkond soodustab katkiminekut.

Maailmas on kaks kurja… liiga vähe ja liiga palju.

Kannatus on normaalne asi.

Me kompenseerime, meil pole aega midagi tõelist ülesehitada.

Niipalju kui ma olen inimene, niipalju saan ma teistele anda.

Kas Valgus võidab Pimeduse ?

21.juuni 2007, 8:18 e.l. | Posted in Öö, Elu, Hetked, Jumal, Kohalolek, Looja, Loomine, Olemine, Päev, Pimedus, Puhastumine, Tarkus, Tasakaal, Tõde, Teadvus, Tuli, Valgus | Lisa kommentaar

Elan Valguse ja Pimeduse loodud Kangamustris. Ikka poolaastat Valgus kasvab ja Pimedus väheneb ja pool aastat Pimedus kasvab ja Valgus väheneb. Seda siis väliselt. Targad raamatud räägivad, et Pühitsuste aegu olevat sosistatud kõrva – Tõeline Valgus on Pimedus. Nii et kas Pimedut üldse tegelikult on olemas ? Ehk on olemas ainult vaimne pimedus, mis tundub pimedama päevaaja kasvades esile tulevat ? Või on see hoopis valgel ajal enam näha. Igaljuhul on täna Pööripäev. Aasta kõige VALGEM PÄEV. Kas väline Valge Aeg suudab siirduda ka Sisemisse Maailma. Kas suudan läbinäha välise kasvava Pimeduse taga Sisemuses põlevat Igavest Tuld, keda keegi ei saa äravõtta ja keegi ei saa anda. On minus see Tuli olemas? Ehk istun juba ammu Tulepaistel, aga ma ei teagi seda,arvates et elan Pimeduses. Ehk on Tule aktiivseks muutumine ühe teo taga ? Kes teab , kes teab. Kahjuks või õnneks saan ennast mõõta ainult iseendaga… Kui seegi õnnestub, sest meele mälul on kohati väga lühikesed jalad. Näiteks ei suuda ma meenutada mis tunne on siis kui on 30 miinuskraadi ja peab pikalt väljas olema….Ehk Valgus polegi Pimedusega kunagi võidelnud, vaid olnud KaasLoojad Inimese kasvamisel ja ajutine Pimedus on teadmatus, mis elab inimmeeles ja mille võib lõpetada , kui ainult selle peale tuleb. Ja välise Pimeduse suurenemine võiks ollagi Sisemise Valguse Ärkamise Pühaks.

Naised ja tõelised hetked.

12.juuni 2007, 6:41 p.l. | Posted in Armastus, Hetked, Jumal, Jumalanna, Looja, Loomine, Puhastumine, Raamat, Tarkus, Tsitaat, Vaikus | Lisa kommentaar

Oo Suur Ema, meie kõigi ema, vainimatest vanim, tule minu juurde läbi aja labürindi, et aidata mind meenutada mu esivanemate tarkust, naise igavest eluandvat väge. HALLIE IGLEHARD AUSTEN

Naised, saad aru, on teadlikud tõeliste hetkede olemasolust meie sisimas tuumas. Tõelised hetked on meie pärusmaa. Me tunneme end nendega sama koduselt kui lind, kes haarab tuulest ja lubab sel end kaasa kanda. Lendamine nõuab alistumist ja sellepärast ongi naised nii osavad, liueldes läbi meie sisemaailma orgude ja kanjonite – me mõistame , kuidas alistuda. Meie kehad on selleks loodud. Me alistume armastades ja võtame vastu oma armastatud. Me alistume iga kuu kuupuhastusele ja loovutame verd, mida ei vaja. Me alistume lapse sünni ajal ja lubame oma pojal või tütrel ilmale tulla. Ja kui me endale loa anname, alistume kerge vaevaga tõelistele hetkedele.

Naised vajavad tõelisi üksinduse ja eneseuurimise hetki, et kaaluda , kui palju me endast ära anname.

Et kogeda tõelisi hetki ja taasleida oma kese, pead sa lakkama muretsemast selle pärast, mida teised mõtlevad.

Naised vajavad aega, mil sulgeda oma piirid kõigele peale iseenda.

Enamik naisi keda tunnen , on elanud oma elu , jagades üksteise järel laiali tükikesi iseendast. Me anname killukese oma armastatule, killukese igale lapsele, killukesed sõpradele, vanematele, ämmale-äiale, ülemustele, alluvatele ja kõigile teistele, kes tahavad, ning isegi neile, kes ei taha. Me puistame tükeksi oma hingest laiali nagu kergemeelseid ohrviande, aga ometi oleme ühel hetkel üllatunud, avastades ennast nii tühjana ja emotsionaalselt kurnatuna, suutmata mõista, kuidas see juhtus. TERVIKUKS SAADES EI AVASTA NAINE SEDAVÕRD, KES TA ON, KUIVÕRD VÕTAB TAGASI ENESE TÜKID, MIS ON LAIALI JAGANUD. Kui sa arvad, et inimesed võtavalt sult jõudu ,siis ei saa sa seda iial tagasi, sest pole sellest eales loobunud. Kui sa mõistad, et annad oma jõu ise ära, suudad selle tagasi saada.

Sinu ellu saabub aeg, mil sa ei suuda edasi liikuda, kogumata ennast uuesti kokku. Saabub aeg, mil sa mõistad, et sa ei suuda saavutada mingit rahu, kui jätad endast maha need enda hüljatud osad. Järksku oled sa ärkvel ja tead, et pead minema ja oma hinge tükid kokku korjama.

Naised vajavad vaikseid aegu, kui ainus hääl, mida nad kuulevad , kuulub neile endale. Me oleme nii harjunud pidama kõigi teiste hääli enda omast tähtsamaks. See on meist enamiku harjumus, eriti juhul, kui me oleme üles kasvanud mõttega, et Jumal on mees. Luba endale vaikuse aegu, et sinu tarkuse hääl võiks esile tulla.

Kui naine loob midagi , siis on ta häälestunud oma nõiaväele, võimele muuta asjade vormi. Nii et iga kord, kui sa ihkad tõelist hetke, loo midagi . Pole oluline, mille sa lood – aia, koogi, uuendusliku idee töö juures, unejutu oma lastele, kirja sõbrale, ravi iseendale või puhta köögi. Sa tunnetad läbi enese voogavat loovat elujõudu, mis ühendab Sind Emakse Maa endaga.

Ma usun, et me peame pidevalt elu andma, sest muidu kaotame oma sideme tõeliste hetkedega.

IGA NAINE ON EMA, SEST ME TEKITAME ELU JA ARMASTUST KÕIKJALE, KUHU LÄHEME.

BARBARA DE ANGELIS “Tõelised hetked “

Tulega jagatud öö.

5.juuni 2007, 6:44 p.l. | Posted in Hetked, Integratsioon, Looja, Loomine, Olemine | Lisa kommentaar

Arvan, et ma loon oma elu ise. Kuid kui seisab vastamisi võimalusega, et auto aku lihtsalt keeldub käivitamisele kaasa aitamast, siis tuleb tõdeda, Loojaid on hulgim. Aga selles olukorras kus ma olen , avastan jätkuvalt võimalusi Loomiseks. Kas või täiesti ise valin, kuhu teen oma lõkke ja kas teen omale kohvi või mitte ja valin täitsa ise kuhu otsustan ööseks pikutama jääda. Ja vaikselt meenub ka üks mõte, et nii vahva oleks ööbida lageda taeva all ja et sel aastal polegi veel seda juhtunud. Nii et tundub, et olen ikkagi sündmuse kaaslooja. Vahel NII TAHAKS midagi, kui soovitu kohal on, siis ei oska nagu rõõmustadagi. Kes siis ei tahaks ööd lõkkega …kui see kohal on , täiesti iseseisvalt ja ettehoitamata, kas siis jätkub rõõmu rõõmustada…Tule monoloog, koos Visuaalsete Näidetega on aga üks võimas Müsteerium. Hommikused LinnuRiigi Sõnumilehed jäid aga minust endiselt taipamata. Huvitav, miks nende integratsiooni kava ikkagi kogu aeg ebaõnnestub. Ikka ei oska ma Lindude Keelt 🙂 Isegi seda taipasin ajanihkega, et olin kahmanud NENDE RIIGIST killu ja Oma Maailmaga sissemarsinud. Või äkki oli neilegi ühte öist lõket vaja ? Kes lõi ikkagi minu öise lõkke ?

Järgmine lehekülg »

Blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.