Maagiaratas ( Medicine wheel )

31.jaanuar 2008, 11:49 e.l. | Posted in Aeg, Öö, Ühtsus, Elu, Eluring, Ida, Ilm, Kesköö, Keskpäev, Keskpunkt, Lääs, Lõuna, Maa, maagia, Maagiaratas, Maailm, Päev, Päike, Päikeseloojang, Päikesetõus, Põhi, pööripäev, Raamat, Ring, Sügis, Sünd, spirit, Surm, Suvi, Taevas, Tahe, Talv, Tasakaal, teadja, Teadmine, Teadvus, Tee, Terve, tervendamine, tervenemine, Tsitaat, Tuli, Vaimsus, Vesi, video | Lisa kommentaar

Maagiratas on rõngas või ring, mis piirab piiritut. Ta sümboliseerib kõige olemasoleva mahutit. Ringisees on võrdhaarne rist – tasakaalu sümbol, ning vastasjõudude sulam, mida tähistavad vertikaalsed ja horisontaalsed jooned ning nende poolused. Siin on taoismi “mehelik” Yang ja “naiselik” Yin teineteseiga ühendatud. Täiuslikus harmoonias tõmbavad nad endasse energiat ja jagavad seda laiali.

See kahemõõtmeline ringis asuva risti sümbol liidab tegelikult kolme omavahel põimuvat ringi. Seega väljendab ta füüsilises tähenduses pikkust, laiust ja kõrgust ning nendest sõltuvat neljandat dimensiooni, liikumise kestvust ja muutumist väljendavat Aega.

Ta määrab kindlaks suunad – põhi, lõuna, ida, lääs, ülal ja all; ees ja taga, vasakul, paremal, taevas ja maa. Teisejärguliste kirde- , kagu- , edela- ja loodusesuundade kindlaksmääramisega lisatakse veel neli haru, mis annavad rattale kaheksa jaotust : loovuse neli põhialust koos oma kaksik olemusega, mis kõik sisalduvad terviku täisulikus tasakaalus ja harmoonias. Vastavalt sellele pigutuvad ka neli aastaaega ja neli üleminekupunkti, mis tähistavad olulisi muudatusi Aastaratta pöörlemises.

Kui iga aastaajaverand kolmeks jagada, saame kaksteist Ajaühikut. Vanaaegses numeroloogias tähistas arv 12 jaotusühikute süsteemi – mõõdukategooriaid. See jagab päikeseaasta kaheteistkümneks osaks – see on ühtlasi maa liikumise kestus orbiidil ümber Päikese – , millest igaüks on enam-vähem ühepikkune. Iga osa mõjutab omakorda Kuu liikumine oma orbiidil ümber Maakera.

Kõik need kaksteist osa ei tähista mitte ainult muutusi loodusliku ringi kaheteistkümnes Ajaperioodis, mille kaudu füüsilist reaalsust tunnetatakse, vaid ka kaheteistkümmend erinevat “asukohta”, kust seda tajuda – kahteteist ulatuslikku kategooriat, mille kaudu seda näha võib. Seega kujutab Maagiaratas enesest väärtuslikku vahendit enesetunnetuseks.

Kennet Meadows “Kus kotkad lendavad”

Iga päev uus Õpetus …. Päikeselt

19.jaanuar 2008, 6:49 e.l. | Posted in Aeg, Armastus, Öö, Hetked, Ise, Kohalolek, loodus, loodusvideo, Looja, Maa, Meri, Muusika, Olemine, Omailm, Päev, Päike, Püha, Puhastumine, Suhted | Lisa kommentaar

Ma õpin ja ma õpetan. Õpin neilt, kes avaramad ja toetan neid, kes seda vajavad. Lisaks sellele ma ehitan Iseennast. Ikka selleks, et õppimise ja õpetamise energia puhtamalt läbivoolaks. Ja meie Päikesesüsteemi suurim Õpetaja on Päike. Ta tuleb igaühe juurde iga päev. Koos Päikesetõusuga, ärkab igal päeval uus võimalus. Päike saadab oma õpetuse, Armastuse, igaühele. Hoolimata minevikus tehtud vigadest. Ta ei vali kelle peale paista ja kelle peale mitte. Tõsi tihtilugu ma ei näe teda. Ütlen siis, et täna on pilves Ilm. Aga ma tean, ta On seal pilvede taga ja kingib Elu ja teadvustamise võimaluse.   Valikut tegemata.Valiku teen mina. Iga Päikesetõusuga tuleb Sõnum, Armastuse Sõnum, pikki tundemerd, otse Südamesse. Sõnum, Armastuse energia, muudab elusaks selle, mis on mu enda südames ja oma südamesoleva kingin päevajooksul maailmale. Õhtu saabudes saan päevale järgimõelda ja öö võimaldab puhastuda läbi oma südant. Et siis hommiku uuesti avada oma süda suurimale Õpetajale siin Päikesesüsteemis – Päikesele.

Unesõnum

29.detsember 2007, 7:48 p.l. | Posted in Avastus, Öö, Ühtsus, Elu, Hetked, Hing, Rõõm, Teadmine | 3 kommentaari

Vahel tulevad sõnumid. Vahel nad koputavad enne sisenemist, vahel on nende tulekut juba tükk aega enne kohalejõudmist tunda ja vahel tulevad ka ootamatult. Lihtsalt ühel hetkel ongi kohal ja siis pean ma ise vaatama, kuidas neist arusaan või siis arusaamise järgmiseks korraks jätma. Hiljem saan öelda , et aahaaa seda siis see sõnum tähendaski. Unes tuli kolmene sõnum. Ühtsus. Et ühtsuses olla kingi Teistele nende Oma Tee ja et seda oleks võimalik teha, rõõmusta oma Hinge. Mõtlemisainet jätkub siin ilmselt aastateks. Eks iga inimese eesmärgiks ole Ühtsus ja Terve Olemine, igaüks seda üritab omalviisil ja omalmoel teostada. Seda, et igaüks on koguaeg Omal Rajal, seegi on teada, aga kuidas kinkida teistele nende rada. Kas teistele tema raja kinkimine tähendab ükskõiksust või siis tuimust või jõuga rahulolemist ? Kuidas olla rahul inimeste tegudega, ka nendega mille puhul kohe kindlasti ei saa jätta reageerimata? On hulgaliselt kasvõi ameteid, kelle ülesandeks on mõne inimese Oma Elu elamisse sekkumine, ütleme kui isik on teinud tegusid mis kirjas kriminaalkoodeksis.  Samuti nõuanne rõõmusta hinge tundub tähendavat mitmesuguseid asju. Kas see mida mina pean rõõmuks on ikka nõuandes nimetatud Rõõm. Ja kas Hinge nimetus minul on ikka vastavuses nõuandega. Mõtisklemist kohe pikaks ajaks…

Igaühel olgu Oma Koht!

9.juuli 2007, 1:30 p.l. | Posted in Öö, Elu, Hetked, Kohalolek, Olemine, Päev, Wäega Paik | Lisa kommentaar

Inimene vajab elamiseks ELU. Kuid aegajalt tuleb endale tunnistada, mida ei ole, seda ei ole. Energiat nimelt pole. Võin ju endale öelda, et iga 2 päeva vahel on öö ja ööd on puhkamiseks ja et elus on suuremaid rütme, mille ööd kestavad vahel nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Võib ju öelda endale, et praegu on öö kahe päeva vahel, kuid ikkagi mida pole, see on ENERGIA. Ja siis ootamatult endale võid avastada, et keegi tahab sulle appi tulla. Et Emake Maa on nõus ulatama mulle oma käe. Ulatab ta käe ilmselt igaühele, kuid teisele ulatatud kätt ju ei näe. Ikka seda, mis enda poole sirutatud. Algab see sellest, et hakkad igatsema kuhugi minekut. Algul ei saagi aru, miks ma just sinna minna tahan, aga ometi – – tahan. Ja enamasti ma siis ka lähen ja märkamatult peale seda käimist ma ei mäletagi, et kunagi oli nagu tunne, et on öö ja et energiat ei ole. Seda kuni järgmise korrani. Vaikselt kasvab aga huvi – MIKS ON SEE NII. Et kusagil ärakäies on järsku Elu tagasi. Ja siis jõuab mulle teadvusesse , et on olemas Pühad Kohad. Ja Püha Koht on nii Elus, et äratab ellu. Koht võib mind puudutada kus tahes , metsarajal, juues lonks vett külakaevust, istudes aiaäärse kivipeal, toetades teeäärset puud, kuulates merelaine loksu jne, jne. Kohati tundub, et peaks nagu mõne targema käest küsima, et kas SEE on ikka ELUS, kuid siis ehk tuleb taipamine, et Väega koht on ILUS koht. Koht, mis tundub mulle ILUS, kiirgab energiat. Kiirgab just sellist energiat , mida mulle vaja ja et ilu mõistegi tingitud pigem minu vajadusest, kui mingi objekti erilisusest. Nii et soovitan endale ikka ja jälle – Märka Ilusat ,sest Ilus kiirgab Elu, nii et omagi elugi saab elatud.

Kas Valgus võidab Pimeduse ?

21.juuni 2007, 8:18 e.l. | Posted in Öö, Elu, Hetked, Jumal, Kohalolek, Looja, Loomine, Olemine, Päev, Pimedus, Puhastumine, Tarkus, Tasakaal, Tõde, Teadvus, Tuli, Valgus | Lisa kommentaar

Elan Valguse ja Pimeduse loodud Kangamustris. Ikka poolaastat Valgus kasvab ja Pimedus väheneb ja pool aastat Pimedus kasvab ja Valgus väheneb. Seda siis väliselt. Targad raamatud räägivad, et Pühitsuste aegu olevat sosistatud kõrva – Tõeline Valgus on Pimedus. Nii et kas Pimedut üldse tegelikult on olemas ? Ehk on olemas ainult vaimne pimedus, mis tundub pimedama päevaaja kasvades esile tulevat ? Või on see hoopis valgel ajal enam näha. Igaljuhul on täna Pööripäev. Aasta kõige VALGEM PÄEV. Kas väline Valge Aeg suudab siirduda ka Sisemisse Maailma. Kas suudan läbinäha välise kasvava Pimeduse taga Sisemuses põlevat Igavest Tuld, keda keegi ei saa äravõtta ja keegi ei saa anda. On minus see Tuli olemas? Ehk istun juba ammu Tulepaistel, aga ma ei teagi seda,arvates et elan Pimeduses. Ehk on Tule aktiivseks muutumine ühe teo taga ? Kes teab , kes teab. Kahjuks või õnneks saan ennast mõõta ainult iseendaga… Kui seegi õnnestub, sest meele mälul on kohati väga lühikesed jalad. Näiteks ei suuda ma meenutada mis tunne on siis kui on 30 miinuskraadi ja peab pikalt väljas olema….Ehk Valgus polegi Pimedusega kunagi võidelnud, vaid olnud KaasLoojad Inimese kasvamisel ja ajutine Pimedus on teadmatus, mis elab inimmeeles ja mille võib lõpetada , kui ainult selle peale tuleb. Ja välise Pimeduse suurenemine võiks ollagi Sisemise Valguse Ärkamise Pühaks.

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.