Süda | 1helin

Abode of Peace Labyrinth

27.märts 2008, 2:23 p.l. | Posted in Aeg, Ühtsus, Labürint, liikumine, Süda, sfäär, spiraal, Tee, Vaimsus, Vägi, Värav, video, visioon | Lisa kommentaar

Iseendas on kese. Kui tee sinna on Üks ja see on Sirge, kulgeb see Sirge ometi “kumeralt” ehk sfääriliselt. Ainult kahel päeval aastas liigub Valgus sirgel põhja-lõunasuunas üle maakera. Kõigil muudel aegade vahetub valgus valgusega sirget mööda, mis tänu matemaatika teadmistele mulle sirgena ei tundu. Ehk on labürint sirge, vaimne sirge, kõige sirgemast sirgem tee iseenda keskmesse, mis on kõige ilmnenud ja veel imnemata nähtuste kese. Südames on Värav, kuni Südame leidmiseni otsin Teed, leidnud Südame, olen Teega Üks.

One Sacred Fire – Ühtne Püha Tuli

22.märts 2008, 12:13 p.l. | Posted in Aeg, Ühtsus, Elu, Hetked, Hing, Kohalolek, Maa, Mina, Olemine, Omailm, Palve, pööripäev, Püha, Rahu, Süda, Südame mälestus, Surm, Tarkus, teadja, Teadmine, Teadvus, Terve, tervendamine, tervenemine, Tuli, Universum | Lisa kommentaar

Vajan eluks elementidega kokkupuudet. Maad ,mida mööda kinnin , pean enesestmõistetavaks. Ometi on see Elusa Maa pind ja suur kingitus. Õhku mida hingan ei pane peaaegu tähelegi. Eriti kui ta puhas on. Alles õhu puudumine paneb õhku märkama. Ometi on see ühtsuse olemise põhiline sidevahend – hingamine. Mina hingan, Maa hingab, Päike hingab, Universum paisub järelikult hingab. Vesi, nii tavaline, tuleb teine kraanist. Voolava vee vulinat võib lõputult kuulata nagu ka mere tormi hääli kui laine vaikset loksumist. Kuid kõike selle elustab Püha Tuli. Ma pole kindel, et ma tean mis on Tuli, mis on Vesi, mis on Õhk ja mis on Maa. Kuid iga süüdatud küünlaga, iga süüdatud lõkkega, iga Maa, Õhu, Vee, Tule loodud maailma ühtsust kogedest tean, et seda kõike hoiab elus Püha Tuli. Ma ei suuda seda kirjeldada, mida see tähendab,kuid ma tean oma südames, et see on Püha Tuli. See Püha Tuli on nii selles Tules, Tees, Õhus , Maas, mida ma arvan teadvat, kuid ka kõiges selles, millest ma ehk hetkel isegi kuulnud midagi pole. Just selle Püha Ühtse Tule järgi nutab Hing,kuigi ehk mõistus loeb pika rivi põhjusi,miks see Hinges olev kurbus tekib. Tegelikult vajan mina ja vajab iga inimene ühendust Püha Tulega oma südamekaudu, oma vaimse südamekaudu, vaikuses oleva keskme kaudu. Selle läbi on kõik ilmingud Ühesed, Ühtsed ja Üks. Üks Püha Tuli….

The Law of ONE

14.märts 2008, 8:32 e.l. | Posted in Ühtsus, Galaktika, Maa, Mina, Päike, Süda, Universum | 3 kommentaari

Kõik on Üks. Kõik algab ja lõpeb Ühes, Terves ja Ühtses olemises. See on täiesti vastuvõetav tõde, nii kaua kui asi puudutab teooriat. Praktikas on mul väga keeruline tihtilugu vastuvõtta, et see “seal” on selle ühtse ja terve osa. Tundun endale tihtilugu tegelasena, kes tahaks head asjad omale hoida ja nood “teised” kehvemad, vaadaku kuidas ise hakkama saavad. Ja ometi on kõik Üks. Mida võiksid rääkida minus endas oleva südame ja kopsu rakk kui nad peaksid kohtuma. Kas kukuvad vaidlema, et “teine” pole ikka “see” , et ta peab ikka “arenema” et tasemele olla. Mõne haiguse puhul tundub küll, et mõned rakud tahavad mingid teised rakud olla, et nad on unustanud selle, kes nemad on ja on asunud end muutma. Selles ühtsuses on igaühel ja ka minul oma tähendus. Aga kes ütleks mulle, kas ma olen sellest tervikus kopsu rakk, südamerakk või hoopis verelible…. ? Ma tean, et südames on vastus. Ma tean, et iga “teine” kirjeldab mind nähes iseennast. Ma tean, et teada saan iseennast ikka ma ise ja et terviku seisukohalt on iga rakk/inimene unikaalne ja ainulaadne. Igaühel on anda oma ainulaadsus sellesse ühtsusesse ja tervikusse. Ja nii moodustavad kõik inimesed inimkonna, nagu kõik rakud moodustavad organismi. Ja päikesesüsteem on rakk/osa Universumist, mis on omakorda osa Galaktikast. Ja minu keha koosneb Universumitest ja Galaktikatest ehk rakkudest. Kes ütleb et minu jaoks tillukene rakk pole rakuelanike jaoks tohutu universum ja ehk nad isegi pole teadlikud suurema keha olemasolust, nagu mina ei tea midagi kehast millesse kuulun…? Ja ometi on kõik Üks.

Esimene samm on pool teed…

3.märts 2008, 4:07 p.l. | Posted in Elu, Kesköö, Keskpäev, Keskpunkt, Päikeseloojang, Päikesetõus, Süda, Tee, video | Lisa kommentaar

Esimene samm on pool teed. Kui mitte pikkuselt ,siis sisult ja kogukuselt on ta kindlasti pool teed. Ehk see on ka põhjus, miks esimest sammu on endal tihtilugu niivõrd keeruline teha. Ometi algab iga kulgemine just esimesest sammust. Ja kui ma olen kulgemises, siis seetõttu, et olen selle sammu juba teinud. Kus on esimese sammu energia ? On see kesköö karges selguses. Hommikuses Päikese ilmumises või keskpäevases ilmingu säras või õhtu kokkuvõtvas olemises ? Või elab alguse vägi südames ? Andes mulle koguaeg võimaluse.

Ruja : Eesti muld ja Eesti süda

4.veebruar 2008, 12:12 p.l. | Posted in Laul, Püha, Süda, video | Lisa kommentaar

Eesti muld ja Eesti süda

Süda kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti – isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta maha –
sind ei iial unusta!

Sinu rinnal olen hingand,
kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin,
minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuuulnud sa –
Eestimaa mu tööd, mu laulu,
sul neid tulin rääkima.

Oh ei jõua iial öelda ma,
kuis täidad südame!
Sinu rüppe tahan heita ma
kord viimse unele.
Ema kombel kinni kata
lapse tuksvat rinda sa.
Eesti muld ja Eesti süda –
kes meid jõuaks lahuta. http://www.adastral.ucl.ac.uk/~helger/luule/arhiiv/KoidulaL.php

Sounds of the heart

4.veebruar 2008, 11:48 e.l. | Posted in Muusika, Süda, Vesi, video | Lisa kommentaar

Hearts Journey

3.veebruar 2008, 9:22 e.l. | Posted in Elu, Hetked, Hing, Kivid, Labürint, labyrinth, Muusika, Olemine, Päev, Päike, Süda, spiraal, Terve, Vaimsus, video | Lisa kommentaar

Kuhu rändan Ma. Kas mu teel on süda ja kas mu süda kuuleb, et Teel on süda. Kas ma ise tean, et ma olen ka süda. Ühe suurema südame osa, samas terviklik terve. Ma tean oma kehasüdame lööki. Iga hingetõmme on Hingesüdame löök. Iga hommikune ärkamine on Vaimsesüdame löök. Iga sündimine vormi on Kogu Elusüdame löök. Olen Olemasolu rütm, kellel on võimalik sellele teadmisele ärgata. Ja nii ma liigun spiraalipidi, avastan end pidevalt samas kohas , end kordamas ja samas nähes, et pole ikkagi täpselt kõik sama. Aegajalt ma taban, et spiraal on hoopis labyrint, kus iga käänakutaga on justkui suunamuutus, kuid ometi liigun koguaeg Südamega Südame Suunas, muutudes üha enam Südameks kõige Allikani liikudes. Selgub et Kulgemine ja Kulgeja, Algus ja Lõpp, puudu – ja üleolev on kõik koguaeg üks ja sama olnud. Milline õnn, et pole kunagi olnud midagi puudu, vaid koguaeg on kõik üle…