Rõõmu Tee ülistuseks

17.detsember 2007, 6:26 p.l. | Posted in Rõõm, Teadmine, Tee, Tsitaat | Lisa kommentaar

Valguskandja blogis üks pikk lugu Rõõmu teest ja Rõõmus olemisest. Iga inimene väärtustab rõõmu, kuid kui juba on astutud samme, et kurbus ja rahulolematus on kaaslasteks, kuidas leida sellest väljapääsu. Kuidas leida jõudu öelda, et tänasest märkan rõõmsat, ilusat , head ja tähtsustan neid oma elus. ja et kõik muu on ka olemas, kuid ma ei hoia neid oma teadvuses ? Need kes on juba rõõmuteel, nad on selle sammu ärateinud. Aga on neid, kelle jaoks tundub rõõmu ja õnne tee niivõrd kaugena ja iseenda olukord tundub kui viletsuse rada…Aga kui juba Rõõm ja Õnn on üldse tajutavad, siis on nad juba iseendas ka olemas. Sellel hetkel kui ma märkan Sinu Rõõmu, olengi ma Rõõm, tõsi imeväikeseks hetkeks ja üldisesse olemisse ei pruugi ta tuua muud kui kurbust, sest tundub et näed tema on rõõmus….aga mina … Aga esimene sammu igal teel on märkamine, et teises on miskit, mis minus puudub. Kui samal ajal kui ma märkan seda sinus, on see juba ka minus. Nüüd on vaja otsust, et seda märgatut ikka enam ja enam märgata. Et see muutukski mu olemiseviisiks ja elamise sisuks.  Ja siin mõned tsitaadi viidatud blogist.

On tahte tee, on võitluse tee ning ka rõõmu ja kaastunde tee. Rõõm on sisemine heli, milles võid heliseda kogu päeva…

Teadke, et teile näidatakse alati teie järgmist sammu; see on midagi, mis lihtsalt tuleb teile pähe ning mis tundub iseenesestmõistetav, lihtne ja rõõmus.

Teil tuleb aga õppida eristama tõeliselt mõjuvõimsaid ning valgustatud inimesi nendest, kes ainult väe rüüd kannavad. See oskus aitab sind edasi rõõmu teekonnal, sest aitab sul ühtlasi aru saada ka omaenese väärtusest…. 

Isegi kui inimesed räägivad sügavmõttelisi sõnu ning vestlevad tarkadest asjadest, kuid kui sa, viibides nende seltskonnas, ei tunna end tõstetuna või avarduvana – justkui oleksid saavutanud juurdepääsu omaenda olemuse sügavamale tasandile – , siis pole sa kogenud tõelist väge….

Isiklik tsoon (2) ( tsitaat)

26.november 2007, 10:02 p.l. | Posted in Elu, elutsoonid, Raamat, Suhted, Tsitaat | Lisa kommentaar

Isikliku tsooni esimene osa

Isiklikus tsoonis te võite solvuda, sest kui te muutute teise isikuga avameelseks, siis te võite põrkuda vastu tema sisemist kaitsemüüri. Te võite oma hinnagus eksida, kui ajate kellegi isiklikust tsoonist minema, kellega ei tuleks nii toimida. Aga te teete veel halvema vea, kui te isikliku tsooni astudes kunagi ei riski. Sest ainult isiklikus tsoonis võite leida selle erilise seose enda ja teise isiku vahel. Isiklikus tsoonis te räägite pigem endast, kui sündmustest , kuulujuttudest või pereuudistest. Seal on lõpmatult palju võimalusi avameelitseda.

Isiklikus tsoonis on võimalik edu saavutada neil inimestel , kes on hellatundelised ja omavahel avameelsed. Isiklikus tsoonis ei kontrolli keegi öeldut üle ja kellelgi ei ole teise ees eesõigust. Edu saavutamiseks isiklikus tsoonis on anna-võta toiming kahe võrdse isiku vahel. See on kahe inimese ainulaadne inimlik võimalus koos viibida.

Teie ei saa olla isiklikke suhteid ainult tööst vabal ajal. Suhete hoidmine nõuab niisama palju energiat nagu nõuab teie töö. Enamik isiklikke suhteid püsib energiakildudena ja heade tunnetena, mis tulevad hoopis teisest tegevusest. Heades suhetes ei ole midagi mõistatuslikku; head suhted on suhtlemisele pühendumise tulemus.

Isiklikus tsoonis on kõige tähtsam suhtumine. Kui teil või kelllegi, kellega kokku puutute, on mittemänguri suhtumine, siis te hakkate kahtlema, kas võite üldse kunagi isiklikku rahulolu saavutada. Isiklik suhtumine nõuab , et mõlemal isikul oleks mänguri ellusuhtumine. See tähendab, et kunagi ei tohi teisi süüdistada, iialgi ei saa üks inimene teisest parem olla ja kellelgi ei tohi olla õigust teist kontrollida. Isiklikus tsoonis valitseb võrdõiguslikkus.

Isiklik tsoon vajab aega – aega, et kohaneda teineteise elurütmiga, aega, et sünkroniseerida tundeid. Kui soovite olla isiklik, peate loobuma igasugusest vahelesegamisest. Muidu teie välispidine mina rikub teie isiklikud suhted. Ärge nõudke, et ütleksin otse välja, mida see teile isiklikult tähendab.

Võti isikliku tsooni iseloomustamiseks on teie hea tahe. Püüdke taibata , mis on teie kogemuse taga. te nõustute katsetama, et muutuda uute ideede, uute mõjutuste ja uue informatsiooni abil.

Peamised reeglid ja juhendid isiklikus tsoonis on avameelsus ning valmisolek riskida. See tähendab, et te räägite nagu inimene inimesele, millest te mõtlete, mida tunnete ja mida teete. Te olete õrnatundeline ja selles pole ei head ega halba, ei süüdistamist ega süüdimatust – tuleb vaid julgelt astuda läbi elu igasuguste takistuste.Isiklik tsoon on see, kus te julgete välja öelda oma mõtteid, varjamata neid mingite ebamääraste sõnade taha, kus väljendate oma tundeid ja vajadusi midagi varjamata ning teete asju, mis on teile uudsed ja seni tundmatud.

Kui muutute isiklikuks, siis tuleb teil nõustuda otsese vastasseisu tekkimisega. Kui olete isiklik , siis tuleb teil nõustuda ühepoolse toetusega. Kui olete isiklik, siis tuleb teil soostuda teistele nõu andma. Kui olete isiklik, siis tuleb teil teiste nõuandeid kuulda võtta. Kui olete isiklik, siis tuleb teil oma nõrkusi paljastada. Kui olete isiklik, siis tuleb teil nii mõnelegi öelda seda, mida tavaliselt peate enda teada.

Suhted toimivad kõigis neljas tsoonis – võtmeks on teadmine, kuidas ja millal olla ühes või teises tsoonis.

R. Corriere, P.M Mcgradi “Elutsoonid. Kuidas võita elumängus”.

Avalik tsoon

Sotsiaalne tsoon

Isiklik tsoon (1) ( tsitaat )

26.november 2007, 9:46 p.l. | Posted in Elu, elutsoonid, Raamat, Suhted, Tsitaat | 1 kommentaar

Isiklik tsoon vajab südant. Pole teist sellist tsooni, mida inimesed rohkem tahaksid ja mida oleks raskem leida kui isiklikku tsooni. Isiklikus tsoonis sõlmitakse ja säilitatakse sõprussidemeid. Ja isiklikus tsoonis võite avastada, et olete asunud juba nagu erilise pingutusega ennast teostama.

Te olete isikliku tsooniga sünkroonne, kuid see, mida te teete, langeb tahaplaanile, võrreldes KATSEGA, mille te ette võtate kellegi teise suhtes. Tasuks pakub isiklik tsoon neid tundehetki, mis on lõppenud ja teisest isikust vabanenud. Te leiate õige koha isiklikus tsoonis siis ja seal, kus teie ja teie kaasosaline olete kõige siiramad iseenda vastu. Paljud teevad vea, suhtudes isiklikku tsooni kui millessegi iseenesestmõistatavasse. Nad ei võta piisavalt aega ega tee jõupingutusi, et suurendada oma asjatundlikkust ja saavutada suuremat rahulolu.

Te olete isiliku tsooniga sünkroonne, kui olete kaitsetu. Kaitsetus on signaal selle kohta, et meil pole midagi ega kedagi, kellega ühte kuuluda. Me mõlemad – teie ja mina – lihtsalt oleme siin. See võimaldab kellelgi teisel endaväärsel teada saada, et te olete haavatav, võimaldab näha teie nõrku külgi ja hoolitseda teie eest. Aga just see muudabki õige koha isiklikus tsoonis nii rahuldust pakkuvaks.

Miks isiklikus tsoonis sageli viltu veab, on see ,et inimesed suhtuvad isiklikesse suhetesse nagu millessegi iseenesestmõistetavaisse asjadesse. Kui olümpiamängud on isiklikus tsoonis sündmuseks, siis me teadsime , et võitja saab olla vaid see keegi, kes iga päev treenib ega suhtu kunagi oma võimalustesse kui millessegi iseenesestmõistavasse. Isiklik tsoon nõuab kunsti, oskust, praktikat, julgust ja vaistu. Kui te ei tea, kuidas isiklikult tõhusalt tegutseda, siis võite seda õppida. Kui te suhtute oma isiklikesse suhetesse kui iseenesestmõistavaisse, siis tekivad probleemid loomulikes tagajärgedes. Perekond elab isiklikus tsoonis. Perekond vajab koostööd, moodutab ühise töörühma ja mängib nagu meeskond. Kui kellegi pereliikmega midagi juhtub, siis on see kogu perekonna probleem. Ja vaevalt me sageli reageeriksimegi selle peale, kui see oleks veel kellegi teise probleem peale perekonna.

Isiklikus tsoonis on küllalt kerge ebaõnnestuda. Eriti siis, kui leiate, et kõik peaks iseenesestmõistavalt hästi minema.

Inimesed saavutavad isiklikus tsoonis edu siis, kui nad jagavad avameelselt teistega oma muret, hirmu ja rõõmu. Pole mingisugust ühtset õiget teed või minu tee või mingit teatud teed. On vaid tegelik elu raskustes ja muutuvas ühiskonnas osalemine tervikuna. Tõkked, mis tavalises olukorras inimeste vahel tekivad, langevad isiklikus tsooni maha. Te kujundate endale kõige parema isikliku tsooni siis, kui tunnete, et tõkked hakkavad teie eest kaduma ning et te riskite teadlikult, kui taandute kaitsepositsioonilt kellegi teise ees. Olles isiklikus sünkroonis, võib kergesti kartma hakata, sest see on sotsiaalsest ja avalikust tsoonist nii erinev. See, mis toimib nendes kahes tsoonis, ei tööta isiklikus tsoonis. Tegelikult muutute närviliseks, kui kasutate avaliku ja sotsiaalse tsooni reegleid ja juhendeid isiklikus tsoonis.

R. Corriere, P.M Mcgradi “Elutsoonid. Kuidas võita elumängus”.

Isikliku tsooni teine osa

Sotsiaalne tsoon

Avalik tsoon

Elutsoonid – Avalik tsoon ( tsitaat )

20.november 2007, 8:50 p.l. | Posted in Elu, elutsoonid, liikumine, Raamat, Tsitaat | 3 kommentaari

Kui te teate, millises tsoonis viibite, siis aitab see teil antud olukorda maksimaalselt ära kasutada ja tulemused saavad olla ainult positiivsed. Mõelge selle üle. Kus te ka ei viibiks , alati te mõjutate üksteist vastastikku ja viibite ühes neist neljast erinevast elutsoonist. Need tsoonid algavad kõigest välisemast ( avalikust) tsoonist, järgmine ja kõige enam kasutatav on sotsiaalne tsoon ning siis järgenvad kaks sisemist ehk kõige varjatumat tsooni – isiklik ja intiimne.

Kõige välimine on avalik tsoon . Juurdepääs avalikult tsoonile on avatud kõigile. Näiteks te viibite avalikus tsoonis , kui te jalutate mööda linna ja silmitsete kaupluste vaateaknaid. Avalikus tsoonis te saate informatsiooni ja egutust.

Järgmine selles ringis on sotsiaalne tsoon. Te viibite alati sotsiaalses tsoonis, kui te arendate mingit tegevust. Sotsiaalne tsoon on tegutsemise tsoon, milles te osalete. Kui te lähete tööle või kooli, viitite te sotisaalses tsoonis, sest teie eesmärk on seal tegutseda.

Kolmas ring on isiliklik tsoon. Te viibite isiklikus tsoonis, kui te saate kasu sellest, mida te enda kohta tunnete. Te tunnete, et olete isiklikus tsoonis kergesti haavatav, sest avaldate seal oma sisemisi mõtteid ja tundeid. Isiklik tsoon toetab teid. Te ei oota sealt lahendusi – see on elamuste tsoon. Näiteks te viibite isiklikus tsoonis siis, kui te istute sõprade ringis, räägite endast ning teis tekib südamlik tunne.

Ja lõpuks – kõige varjatum sisemine tsoon on intiimne tsoon. Te viitite intiimses tsoonis siis, kui te tunnete kas muret või armastust ja püüate teise inimesega kontakteeruda. Intiimses tsoonis te keskendute teise inimese mõjutamisele. Ning te tunnustate teisi ja iseennast sellisena nagu te olete. See on ju intiimne , kui te võite teist inimeste tõeliselt armastada ning ka tema või temake teid armastab. …

Neljast elutsoonist on avalik tsoon kõige rohkem halvasti kasutata ja vääriti mõistetav…Kui te jõuate avalikku tsooni, alles siis te hakkate aru saama ,et teie probleemid või isegi teie edusammud ei olegi nii suured ja nii tähtsad nagu te olete arvanud. Avalikus tsoonis te olete kas osa rahvahulgast, üks paljudest. Kui te suudate õppida kohanema avalikus tsoonis kehtiva “anna ja võta” ning “lükka ja tõmba” reegliga, siis olete teel sinna, kus leiate ,et olete suuteline säilitama oma intiimsuhteid ja saama sellest veelgi rohkem rahuldust…. Neli tsooni on omavahel seotud nagu ketilülid. Kui üks lüli on nõrk, siis on nõrk kogu kett. Iga tsoon on teisest erineva käitumisega, erinevate tunnetega ja suhtumisega, mis on omane vaid sellele tsoonile. Kui teate millises tsoonis te parajasti viibite , siis teate ka, mis on sobiv ja mis mitte.

Te viibite avalikus tsoonis, kui te teete midagi või lähete kuhugi ja olukorda on umbisikuline. Te viibite seal , et luua inimestega põgusaid kontakte. Igaühel on samasugune õigus viibida avalikus tsoonis nagu teielgi. Koostöö, mida te hetkeks , sageli vaid üks kord kogete, tähendab juhuslikku kohtumist mõne võõra inimesega, kelneriga, kontoriametnikuga või juhusliku möödujaga. See võib olla tänaval mööduvale võõrale inimesele noogutamine, rahvast tulvil liftis naeratamine, viiakus inimese vastu, kes tipptunnil kiirteel oma autoga teile järel sõidab , rõõmus meeleolu rahvarohkel pesapallivõistlusel või kaasreisijatega lennujaamas ühiselt lumertomi vaibumist oodates. Pidage meeles, et selline koos tegutsemine jääb nii pealiskaudseks, et te peate sellest mingi mulje saamiseks tähelepanu pingutama.

Te olete avalikus tsoonis, kui te sõidate mööda kiirteed, kõnnite linnatänaval, sõidate bussis, olete kaupluses sisseoste tegemas, viibite koosolekul või kuulate kontserti. Kui keegi kimbutab teid kiirteel sõites ning te reageeritei toimuvale isiklikult, hakkate kiruma ja oma autoga teda taga ajama, siis te olete sattunud segaduste tsooni. Te ei suuda kontrollida sündmusi avalikus tsoonis; kuid sündmuse ajal peab teil olema kontroll enda üle. Enamik inimesi ei tea, kuidas avalikku tsooni maksimaalselt ärakasutada ja selle tõttu kaotavad veerandi oma elu võimalustest… Avalikus tsoonis on sündmus see, mis kerkib tähelepanu keskpunkti. Te viibite avalikus tsoonis õiges kohas siis, kui te keskendute millelegi, mis toimub teist väljaspool. Kohad ja asendid muutuvad avalikus tsooniskiiresti ja teil tuleb pühendada tähelepanu sellele, mida avalik tsoon võib endast pakkuda. Te viibite halvas koha, kui te ainult istute kodus ja mõtlete oma probleemide üle. Kodus üksinda olles võib teile tunduda, et maailmas on kõigi ja igaühe pilgud suunatud teile. Kui te aga sisenete avalikku tsooni, siis te leiate kohe, et olete lihtsalt inimkonna üks liige ja sugugi mitte mingi staar ( või patuoinas)… Kui te kodust välja lähete, siis minge nii, et satute avalikku tsooni, aga mitte kohe sellest läbi eluvõitlusesse. Leide üles avalik tsoon tähendab sinna siseneda.

Avaliku tsooni peamised reeglid on: sõbralikult käituda ja toimunut mitte kunagi isiklikuna võtta. Enamiku inimestega, kellega te kohtute avalikus tsoonis, ei kohtu te hiljem enam kunagi ja on oluline, et need kontaktid kujuneksid meeldivaks. Te võite naeratada, võite tervitada , võite märkusi teha…Peamine juhend on tundma õppida uusi ideid, uusi kohti, uusi inimesi ja uusi sündmusi. Ning teil tuleb olla aktiivne ja sõbralik… Et saada avalikust tsoonist maksimaalset kasu, ärge suhtuge liiklusummikutesse, autosignaali, sudusse ehk rahvamurdu pargis mitte kunagi nagu oma isiklikku vaenlasse. Nad on osa avalikkusest. Võti selle teadasaamiseks peitub selles tsoonis aktiivses osalemises. Avalikus tsoonis on tulipunktis kõik, ükskõik missugusel kujul see esineb , olgu see kontsert, paraad või vaateaken.

Avalikus tsoonis ei pea te mõtlema endale; teil tuleb tegeleda enda ja kõigi nende võõraste inimeste vastastikuse mõjutamisega, kes on teist väljapool.

R. Corriere, P.M Mcgradi “Elutsoonid. Kuidas võita elumängus”.

Ise … (tsitaat)

4.november 2007, 8:40 p.l. | Posted in Ise, Raamat, Tsitaat | Lisa kommentaar

Mina Ise…

Kristlikus terminoloogias vastab Ise Pühale vaimule. Joogas viidatakse sellele kui atmanile. Sanskriti keeles tähendab atman ” see , mida ei saa kahestada” . Talituslikult on Ise ehk atman sama, mis iga inimolendi keskems olev ainulisus, ja ühtlasi ka universaalne väli, millest on tekkinud kahene universum. Ise on nii aegruumi allikas kui ka alus ning teadvus, energia ja aine, mis seda kõigis maailmades ja mõõtmeis täidab. Ise on elus ja teadvel. Ise on inimelu allikas ning seda hingestav õndsus, rõõmu, armastuse ja naudingu igavene läte.

Ainukordne alge, mida tuntakse Ise`na, on talituslikult sama, mis universaalne teadvus ehk brahman. Samamoodi nagu brahman, jääb ka Ise väljapoole lineaarset -järjestikust aega, kuuludes sinna, mida nimetatakse igavikuks ehk ingavikuliseks ajaks. Ise`t tõepoolest ei piira aegruum, nagu meie seda viie meelega või loodu ükskõik millise nähtumusliku külje kaudu kogeme. Ise ei muutu iialgi ning teda ei piira nähtumuste universumile arengu ja taandarengu pandud piirid. Ta on olemas kõikjal ja täitab aegruumi kõigis mikro- ja makrokosmose mõõtmeis.

Pidades silmas, et Ise`s on koos kõik, mis kunagi oli, on ja saab olema, ei vaja ta enam midagi, sest temas ei puudu miski. Ta ei ihka jumaldamist ja teda ei pea lepitama. Kuna temas on olemas kõik, ei mõista ta eales millegi üle kohut, sest kohtumõistmine käiks vaid tema enese üle. Piltlikult võib tõesti öelda, et nähtumuste universum on Ise peegeldus ja inimolendid on loodud Ise näo järgi.

Tšakraravi ja teadlikkus karmast

Lapsena öeldud – Mina Ise, saab iga aastaringiga väge ja hoogu juurde. Iga elu lisab oma tähenduse. Rõhuasetus minalt läheb vaikselt sõnale Ise.

Biolokatsioon

3.november 2007, 10:01 e.l. | Posted in biolokatsioon, Elu, Hetked, Olemine, pendel, Puhastumine, Tasakaal, Teadvus, Tervis, Tsitaat | 3 kommentaari

Venekeeles on ilmunud üks suurepärane iseenda tervendamise süsteem , kasutades teadvust ja pendlit. Sain eile ühe raamatu lugeda, mille leidsin ka täies mahus netis olevana.

Уникальность ее в том, что впервые в истории человечества создана единая система (само)диагностики и (само)исцеления человека, базирующаяся на радиэстезическом методе (биолокации) и использующая все самое ценное из китайской, японской, индо-тибетской, вьетнамской, арабской медицины, а также достижения современной медицины и фундаментальной науки в целом, результаты исследований и практический опыт автора данной книги и его учеников, среди которых уже есть известные целители международного класса.

Эту систему (само)диагностики и (само)исцеления может освоить и эффективно использовать в своей жизни, практически, каждый человек, в том числе не являющийся экстрасенсом, не обладающий даром ясновидения, духовидения или какими-либо другими особыми качествами.

Впервые бескорыстно и великодушно автор открывает и дарит нам многие тайны и секреты исцеления и бытия, веками скрывавшиеся от непосвященных.

 

Ja siin võimalik ka see raamat endale salvestada

 

Ilmselt saadaks me minema hulgaliselt sobimatut, kui me üldse teadvustaks, et see on sobimatu. Aga kui on teada juba mingid nimetused, ärkavad ka teadvuse võimalused. Auras elavad olendid on võimalik tuvastada, kui teatakse nende olemasolu võimalikkusest. Aga märkame enamasti siis kui tervis kuhugi ärakaob. Materjali teeb eriliseks see, et selle on kokkupannud akadeemik ja teinud seda teadlasele omase põhjalikkusega. Kuni eile päevani ei teadnud ma sellest naisest midagi, täna tundub ,et nagu oleksin teda terve elu tundnud. Kingitud on teadmised, mida saab igaüks iseenda puhul rakendada, et end tervendada ja selle käigus toimub teadlikuse kasv. Kuna eristatakse see, mis pole tõeline mina ,sellest mis tegelikult on…. Autori sissejuhatuse lõpus on tungiv soovitus, võtta iseenda tervendamine iseenda kätte ja vältida igasuguseid “abisid” . “Arst” tervenda end ise.

Tsitaat

13.oktoober 2007, 1:30 p.l. | Posted in Tsitaat | Lisa kommentaar

Anda inimesele korraldus saada kellekski teiseks on sama hea kui minna tema juurde korraldusega, et ta lakkaks olemast tema ise. Ent igaüks kaitseb oma isiksust ja soostub muutusega oma mõtlemises või tundmises vaid juhul, kui see muutus võib kuuluda tema vaimsesse ühtsusesse ja haakuda selle järjekestvusega.

Miguel de Unamuno “Inimeste ja rahvaste traagilisest saatusest”.

Tsitaat raamatust “Tarkus ja Saatus”

28.september 2007, 11:27 e.l. | Posted in Raamat, saatus, Tarkus, Tsitaat | Lisa kommentaar

Ärgem unustagem , et meiega ei juhtu midagi ,mis poleks loomult sama kui me ise. Iga juhtum esitub meie vaimule meie tavaliste mõtete kujul ja kunagi pole sangarlik juhus esitunud sellele, kes poleks juba suure hulga aastaid olnud vaikne ja tundmatu sangar. Ronige mäele või laskuge külla, minge maailma lõppu või jalutage ümber oma maja, te kohtate juhuse teedel alati vaid iseend…Me juhtumused ekslevad meie ümber nagu peret heitvad mesilased ekslevad mesipuu ümber. Nad ootavad , et ema-idee väljuks lõpuks meie hingest; ja kui ta on väljunud kogunevad nad ta ümber. Valetagem ja valed jooksevad teie ümber kokku; armastagem ja teiei juhtumustekobar väriseb armastusest. Näib, nagu ootaksid nad kõik vaid sisemist märguannet, ja kui meie hing õhtuks muutub targemaks, siis muutub targemaks ka õnnetus, mille ta ise hommikult juurde hüüdis.

Maurice Maeterlinck “Tarkus ja Saatus”

Miks inimene läheb katki ?

6.august 2007, 4:18 p.l. | Posted in ööülikool, Elu, Hetked, Hing, Konflikt, Loomine, Muusika, Olemine, Suhted, Tarkus, Tasakaal, Teadmine, Tsitaat | 1 kommentaar

Ööülikooli saade, mis räägib et haavad on normaalsed.

Miks inimene läheb katki ?

Ebatäiuslikkus on normaalne. See mis on ideaalne, see ei arene ja see mis ei arene, see ei ela…

Keskkond ei soodusta inimese kokkukasvamist. Inimene on loonud keskkonna, mis ei soodusta terviklikkust, keskkond soodustab katkiminekut.

Maailmas on kaks kurja… liiga vähe ja liiga palju.

Kannatus on normaalne asi.

Me kompenseerime, meil pole aega midagi tõelist ülesehitada.

Niipalju kui ma olen inimene, niipalju saan ma teistele anda.

tsitaat raamatust “Avaloni udud”

27.juuli 2007, 12:49 p.l. | Posted in Jumal, Jumalanna, Raamat, Teadmine, Tsitaat | Lisa kommentaar

“Teadmine, et sa midagi ei tea, on tarkuse algus, ” ütles Viviane. “Siis ei pea sa õppima hakates unustama kõiki asju, mida sa enda arust tead. Jumalat hüütakse paljude nimedega, aga ta on kõikjal Ainus; ja nii, kui sa palvetad Neitsi Maria , Jeesuse ema poole, palvetad sa enda teadmata maailma Ema poole ühes tema paljudest kujudest. Preestrite Jumal ja Druiidide Vägev on seesama Ainus , ja seepärast asubki Merlin mõnikord oma kohale ülemkuninga kristlike nõuandjate seas; ta teab, kui ka nemad ei tea, et Jumal on Üks.”

Marion Zimmer Bradley “Avaloni udud”

arvamusi raamatust

14.juuli 2007, 9:43 e.l. | Posted in Raamat, Tsitaat, Vari | Lisa kommentaar

Ma pole see ,kelleks mind tavaliselt peetakse.

Olen tegelikult see, kes kõnnib minu kõrval ja

keda mul mõnikord õnnestub külastada

ja mõnikord unustada.

See, kes annab andeks, kui ma vihkan,

see, kes vaikib kui mina räägin,

See, kes läheb jalutama siis, kui mina lähen tuppa,

see, kes jääb alles ,kui ma suren.

Juan Ramon Jimenez Robert Bly raamatust “Ürgmees”

Puu on puude kõrgune

6.juuli 2007, 9:02 p.l. | Posted in Laul, Mantra, Tsitaat | 2 kommentaari

 

Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.

Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.

Keset ilma Ilmapuu – ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.

Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.

Tänusõnade ytlemise kohta

12 vastandomadust

4.juuli 2007, 1:44 p.l. | Posted in Armastus, Elu, Tsitaat | Lisa kommentaar

12 vastandomadust

Nii nagu vaikimine ja kõnelemine on ühe ja sama jõu teineteist täiendavad ilmingud, on üldse 12 omaduspaari, mida peab õppima haldama. Selleks tuleb elada inimeste keskel, sest templis on liiga lihtne olla vastandomaduste isand, kuna siin on kõik püüdlejad. Maailmas oled aldis kiusatustele. Seal kohtad keha orjasid ja paljud neist püüavad sind mõjutada ja et vältida langemise ohtu, tuleb neid omadusi õppida maailmas.
Need 12 on:

vaikimine –

kõnelemine

mõjutatavus –

vastupanuvõime

sõnakuulelikkus –

valitsemine

alandlikkus –

enesekindlus

kiire otsustavus –

pikk kaalutlemine

omandamispüüd –

priiskamine

ettevaatlikkus –

julgus

loobumine –

kõige omamine

umbusaldamine –

truudus

esiletükkimine –

tagasihoidlikkus

surmapõlgus –

eluarmastus

ükskõiksus –

armastus


Elisabeth Haich “Pühitsemine

Surmast (tsitaat perekoolist)

2.juuli 2007, 4:40 p.l. | Posted in Õnn, Elu, Surm, Tsitaat | Lisa kommentaar

Kui teadvustada, et sureme me KÕIK, küsimus on kuna, siis kaotavad paljud tülid mõtte, paljud õiendamised oma tähenduse ja õnnetud olemised oma sisu. Meie keha vananeb alates sellest hetkes, kui me sünnime. Liigume sündides juba surma poole ja aeg mis meile on antud on tegelikult lühikene. Homme ei pruugi olla enam mind, mu lähedasi, MIKS ma ometi TÄNA nendega pahandan. Kui Te täna teaks, et oleks teie elu viimane PÄEV, mida teeksite ?
Ja kui teaksite, et oma lähedasi te homme enam ei näe, mida siis teeksite ?
Sõjad on murdnud kõigi eelnevate põlvkondade eludesse, ootamatult. Ehk elaks oma elu praegu nii õnnelikult, et see annaks jõudu ka siis kui seda õnne enam pole. Kui tihti saame alles hiljem aru KUI HEA ELU MEIL OLI. Meil ongi praegu HEA ELU. Pommid ei vilise, majad püsivad enamvähem püsti, keegi neid ei süüta, hommiku lahkuvad lapsed tulevad õhtu suure tõenäosusega koju tagasi ja seda koos kõigi käte ja jalgadega, ühes tükis. ME peaksime olema koguaeg õnnelikud, et meile on antud RAHU. Aga kas oleme. Mis siis kui homme selgub, et täna oligi elu kõige õnnelikum päev !!!!????

Perekool

30.juuni 2007, 4:38 p.l. | Posted in Tsitaat | Lisa kommentaar

Sa lisad maailma täpselt ühepalju kannatust nii ise solvudes, kui kedagi teist solvates

Ken Keyes

« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.