Vaikus

Spirit Vision – David and Steve Gordon

20.veebruar 2008, 7:18 p.l. | Posted in Elu, Ise, loodusvideo, Meri, Päike, trumm, Vaikus, Vaimsus, video, visioon | Lisa kommentaar

Visioon, nägemus, idee, suund on vajadus. Ilma selleta ei saa mina, ega ilma selleta ei saa ka teised. Ma ei tea, kas kivi , puu ja loom vajab nägemust. Küll aga vajab seda Inimene. Visioon on teadvuse vabanenud tajumisvõimalus ja omades visiooni oman ma ühte kinnituspunkti “kusagilmujal” ja oma eluga muudan elavaks ja ühtseks selle “kusagilmujal” “siinoleva” . Kui mul on visioon , nägemus , idee, siis ma tulen koguaeg lähemale. Kui mul visiooni pole, siis ma pean nagu murdma endast kaugemale. Ja mida kaugemale jõuan, seda raskem kogu see elukoorem tundub. Kui mul on visioon, siis iga sammuga lähenen ja tulen lähemale ja igapäevaga muutub samm kergemaks. Paljud rahvad on visiooniotsinguid pidanud elu aluseks ja kõik pidid selle läbitegema. On aga ka neid rahvaid, kus visiooni järgi enne vajadust ei teki, kui elukoorem nii raske, et enam nagunii vedada ei jõua. Nii kaugele endast juba rügatud. Ja siis visiooniotsing suureks abiks.

Eva Cassidy – over the rainbow

17.veebruar 2008, 12:49 e.l. | Posted in Laul, Muusika, teadja, Vabadus, Vaikus, video, vikerkaar | 1 kommentaar

http://en.wikipedia.org/wiki/Eva_Cassidy

Processional: William Ackerman Cover

19.jaanuar 2008, 7:18 e.l. | Posted in Ühtsus, loodus, loodusvideo, Meditatsioon, Muusika, Torm, Tuul, Vaikus, Vesi, video | Lisa kommentaar

Vaikuses kasvab välja liikumine, mis võib Tormata, et siis jälle rahuneda ja vaibuda Vaikusesse. Ometi on Torm ka Vaikuses ja Tormi sisuks on Vaikus.

William Ackermani kodulehekülg http://www.williamackerman.com/
Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/William_Ackerman

Vaikuses sünnib Elu

18.september 2007, 3:09 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Hing, Looja, Loomine, mõistus, Mõtlemine, Olemine, Puhastumine, Surm, Teadmine, Vaikus | Lisa kommentaar

Väline vaikus toob esile minu sisemuses oleva müra. Ja siis et seda müra ei oleks kuulda, tundub mõistlik olevat täita väline elu igasugu helidega, et kõik oleks pilgeni täis. Ometi sööb Hing Vaikust nagu minu keha vajab igapäevast leiba. Ja müra sisemuses hakkab igatsema Vaikuse järgi, mida suurem igatsus, seda suurem nälg. Sõnulseletamatu igatsus millegi Hea järgi. Ja kuna see hea tundub olevat väljas , ei kuule ma helide ja piltide mürinas ära seisundit, millest Hing toitu ja väge saab. Ometi ma tean üsna hästi, et Hinge igatsus tõelise järele ja mu mõistuse tõlgendused sellest igatsusest, kui need saavad üheks, ongi võimalused tekkinud sisemiseks vaikuseks. Igatsen siin inimesena seda, mida mu Hing ülekõige armastab ? Kogu olemasolu Südamega elada ühes taktis. Lõpuni kogen Vaikuse, et saaks elada Elu, mida kahjuks märgata saan ainult läbi millegi kasvamise. Ja ometi peab seeme surema, et taim saaks elada. Vaikus peab surema, et vaikusest väljakasvav nähtav Elu saaks ilmenda. Aga iga seemnestkasvanu suudab iseennast uuesti luua, luua vilju, milles seemned, Vaikuse seemned, mis täitunud lõpuni Vaikusest, hakkavad jälle kasvama, et suuta kasvatada Vaikuse võimalust….Ometigi tahaks mu mõistus pigem pilte ja helisid, mis tunduvad kindlamad kui Vaikus, mis ometi on kõige juureks…Elu valmistoodangu nautimisest Elu enda loomiseni, see on Tee südamesse, toidetud Vaikusest leiduva Kõigega…

30.august 2007, 5:45 p.l. | Posted in Hetked, Hing, Vaikus | Lisa kommentaar

On Vaikus. Täielik Vaikus. Midagi ei kaja ja midagi ei kõla. Ometi see vaikus heliseb. Omalmoel. Heliseb tuleviku helisemisi ja tuleviku Elu. Vaikuses on kuulda kogu Tulevik ja samas on ka kuulda kogu Minevik. Kui vaikust ei ole, kostab ainult see mis on. Sündmus järgneb sündmusele ja hingel pole ruumi näha, kust ma tulen ja kuhu ma lähen. Ja kuigi Vaikuses on niivõrd palju, tahaks üksosa hinge ikkagi põgeneda sündmuste jadasse ja loobuda iseendaga vastamisi olemisest. Teine osa hinge aga närbub pidevas sündmuste jadas ja ootab Vaikust. Helisevat Vaikust, kus pole mittemidagi, kuid ometi on seal kõik.

Naised ja tõelised hetked.

12.juuni 2007, 6:41 p.l. | Posted in Armastus, Hetked, Jumal, Jumalanna, Looja, Loomine, Puhastumine, Raamat, Tarkus, Tsitaat, Vaikus | Lisa kommentaar

Oo Suur Ema, meie kõigi ema, vainimatest vanim, tule minu juurde läbi aja labürindi, et aidata mind meenutada mu esivanemate tarkust, naise igavest eluandvat väge. HALLIE IGLEHARD AUSTEN

Naised, saad aru, on teadlikud tõeliste hetkede olemasolust meie sisimas tuumas. Tõelised hetked on meie pärusmaa. Me tunneme end nendega sama koduselt kui lind, kes haarab tuulest ja lubab sel end kaasa kanda. Lendamine nõuab alistumist ja sellepärast ongi naised nii osavad, liueldes läbi meie sisemaailma orgude ja kanjonite – me mõistame , kuidas alistuda. Meie kehad on selleks loodud. Me alistume armastades ja võtame vastu oma armastatud. Me alistume iga kuu kuupuhastusele ja loovutame verd, mida ei vaja. Me alistume lapse sünni ajal ja lubame oma pojal või tütrel ilmale tulla. Ja kui me endale loa anname, alistume kerge vaevaga tõelistele hetkedele.

Naised vajavad tõelisi üksinduse ja eneseuurimise hetki, et kaaluda , kui palju me endast ära anname.

Et kogeda tõelisi hetki ja taasleida oma kese, pead sa lakkama muretsemast selle pärast, mida teised mõtlevad.

Naised vajavad aega, mil sulgeda oma piirid kõigele peale iseenda.

Enamik naisi keda tunnen , on elanud oma elu , jagades üksteise järel laiali tükikesi iseendast. Me anname killukese oma armastatule, killukese igale lapsele, killukesed sõpradele, vanematele, ämmale-äiale, ülemustele, alluvatele ja kõigile teistele, kes tahavad, ning isegi neile, kes ei taha. Me puistame tükeksi oma hingest laiali nagu kergemeelseid ohrviande, aga ometi oleme ühel hetkel üllatunud, avastades ennast nii tühjana ja emotsionaalselt kurnatuna, suutmata mõista, kuidas see juhtus. TERVIKUKS SAADES EI AVASTA NAINE SEDAVÕRD, KES TA ON, KUIVÕRD VÕTAB TAGASI ENESE TÜKID, MIS ON LAIALI JAGANUD. Kui sa arvad, et inimesed võtavalt sult jõudu ,siis ei saa sa seda iial tagasi, sest pole sellest eales loobunud. Kui sa mõistad, et annad oma jõu ise ära, suudad selle tagasi saada.

Sinu ellu saabub aeg, mil sa ei suuda edasi liikuda, kogumata ennast uuesti kokku. Saabub aeg, mil sa mõistad, et sa ei suuda saavutada mingit rahu, kui jätad endast maha need enda hüljatud osad. Järksku oled sa ärkvel ja tead, et pead minema ja oma hinge tükid kokku korjama.

Naised vajavad vaikseid aegu, kui ainus hääl, mida nad kuulevad , kuulub neile endale. Me oleme nii harjunud pidama kõigi teiste hääli enda omast tähtsamaks. See on meist enamiku harjumus, eriti juhul, kui me oleme üles kasvanud mõttega, et Jumal on mees. Luba endale vaikuse aegu, et sinu tarkuse hääl võiks esile tulla.

Kui naine loob midagi , siis on ta häälestunud oma nõiaväele, võimele muuta asjade vormi. Nii et iga kord, kui sa ihkad tõelist hetke, loo midagi . Pole oluline, mille sa lood – aia, koogi, uuendusliku idee töö juures, unejutu oma lastele, kirja sõbrale, ravi iseendale või puhta köögi. Sa tunnetad läbi enese voogavat loovat elujõudu, mis ühendab Sind Emakse Maa endaga.

Ma usun, et me peame pidevalt elu andma, sest muidu kaotame oma sideme tõeliste hetkedega.

IGA NAINE ON EMA, SEST ME TEKITAME ELU JA ARMASTUST KÕIKJALE, KUHU LÄHEME.

BARBARA DE ANGELIS “Tõelised hetked “

Kingitud Vaikus

14.mai 2007, 12:14 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Olemine, Puhastumine, Vaikus | 1 kommentaar

Eluratas keerleb enda jaoks vahel tohutu kiirusega. Tundub ,et tuleb kiiresti toimetada, sest lihtsalt “ei jõua” muudviisi ja korraga taipan, et pea käib sellest keerlemisest lihtsalt ringi ja tahaks “maha” sellelt rattal. Aga kellele hõigata, et palun tehke peatus, mina lähen maha. Kuhu maha ? ja Kes läheb ?Kes ma olen ja kus ? Kui ma olen tehtud Kõige Näo järgi, siis peaks olema minus nii tiirlev Ratas, kui ka toitev vaikus ? Aga miks ma siis tunnen, et ma olen rattas ? Ja nii pöördusin iseendapoole, paludes peatust…. ja jäin ootama… otsustades kõik vastuvõtta kui parima, mis tulla saab. Ja parim oli enam kui isegi unistada oleks suutnud. Elu annetatud vana väike Hiiekoht ja tundmatu mereranna hiirvaikne laineloks. Neid polnud minu jaoks kuni eilseni olemaski.Tundus, et nad just Loodi selleks hetkeks. Kas neid Täna enam ongi ?Täna avastasin, et see Hiiekoht ja taeva ja merekokku sulamise paik koos vaikse loksuhelinaga on leidnud koha mu südames. Nii on nad olemas igas hetkes ja ka järgmistes hetkedes ja ehk lausa eludes. Vaikus, mis on justkui Siin ja samas Kõikjal. Siin kirjutades aga avastan võimalust see Vaikus Kinkida Sulle, Lugeja, kes sa juhtusid neid ridu lugema ehk samamood kui mina juhtusin Hiiesalusse ja mereranda. PALUN, siin see On !!!!