Värav | 1helin

Kivilugusid või ehk Lugu kividest.

4.aprill 2008, 5:53 p.l. | Posted in Elu, Eluring, foto, Hetked, Kivid, Kivikultuur, Kristallid, Suhted, Vägi, Värav | 3 kommentaari

Käisin mereääres. Ja mereäär on uusi kive täis. Meri on teinud oma töö ja lõputult kive üksteise vastu loopides ju saab loomine ükskord ka teoks. Murenenud kivid on Uued kivid. Ja uutes kivides on sellist Uue Alguse energiat tunda. Siin mõned pildid uutest kividest, asupaigaga Tallinna lahe ääres. Kuigi olen kivikorjaja oli niivägevaid kive selline hulk, et jäin hätta mõne väljavalmisega. Nii et kellel väega kive vaja, leiab kindlasti endale mereäärest midagi sobivat. Kividel on sageduse tõusus suur roll täita ja eriti nn. praegu tekkivatel kividel. Nende kritallne loomus saab täie jõuga toimima hakata, kui uus elu on alanud…

Olen olukorras, kus vajan äratust väljast. Selles olukorras on kogu inimkond. Kuigi võin omada sügavaid teadmisi, vajan kas või korraks kohtumist kellegagi, kelles sama teadmine on aktiivne. See on nagu tuli, mis paljuneb läbi teise tule. Teadvuse tuli vajab teist teadvuse tuld, et süttida ja siis juba aidata teistel ärgata oma sisemisele tulele. Kiviteadmise , kristalltarkuse ärkamiseks on hea võimalus kohata Teadja Kivi. Vaimse seaduse järgi on see mis ma vajan kohe siinsamas. Enda kõrval või väga lähedal või lausa ninaees. Mulle endale on tundunud, et meie kodumaised kivid on alahinnatud. Siin on olemas kõik kristallid, mida eestimaa inimesed oma kivitarkuse äratamiseks vajavad. Nad on just hääles sellise kiirgusega nagu vaja. Aga nagu teada pole ükski prohvet kuulus omalmaal, nii on ka Kivi Tarkadega Kivi kujul. Aga olemas nad , üsna siinsamas 🙂

Ja veel üks Tark kodumaise mere äärest.

Iga Kivi Targaga kohtumise järel puruneb eelmine elu kokku. Need kokkukukkumised on olnud väiksemad ja suuremad, kuid üks tunnus on neil kõigil. Miski pole endine ja on toimunud muutus. Need muutused on isegi sellised olnud, et vahel tuleb uuesti õppida kuidas poes käia ja bussiga sõita. Et nagu tean, kuid mingi asjad on nii teised, et ma ei saa ka väita et ma teaks. Maailmad on maailmade sees. Ja väliselt on ehk kõik sama, kuid ometi pole midagi enam endine ja tagasi enam ei saa 🙂

Eilse kaja piltides ja sõnas

1.aprill 2008, 5:18 p.l. | Posted in Elu, Päike, Päikeseloojang, Vägi, Värav, visioon | Lisa kommentaar

Eilne Päikseloojang rääkis kõikide Päikeste ühtsusest. Mina olen oma keha Rakkudele Päikene, on ainult mõned rakkud kes elavad minuga kuni mu keha surmani, teise tulevad ja lahkuvad. Kellelegi on Rakk suur Universum, mis toimib ja pole teada kas rakuelanikut teavad midagi sellest kehast, mille nad moodustavad. Ja võimalik et Raku Päike on omakorda veelgi väiksematele osakestele Elu kinkijaks. Eilses Päikeses olid kohal Siirius, kui andist endast märku Põhjatäht, Plejaadidest tuli kiirg ja Suur Vanker – 7 tarka oli samuti kohal. Igasugused kogemused ise on juba nagu terve universum. Kirjeldamiseks kuluks päevi ja aastaid, kuigi ajaliselt toimus see ehk mõne minuti. Miks kestab kogemus minuti , aga kirjeldamiseks pean kulutama aasta, et sellest rääkida ? Ja kas aastast piisabki ? Et olemasoleva tajumiseks on vaja hetke, aga kirjelmiseks vaja igavikku. Ehk ongi selleks kõik see loodud Eluring. Kirjeldada ilminute kaudu igavesti Hetkes olemasolevat.

Abode of Peace Labyrinth

27.märts 2008, 2:23 p.l. | Posted in Aeg, Ühtsus, Labürint, liikumine, Süda, sfäär, spiraal, Tee, Vaimsus, Vägi, Värav, video, visioon | Lisa kommentaar

Iseendas on kese. Kui tee sinna on Üks ja see on Sirge, kulgeb see Sirge ometi “kumeralt” ehk sfääriliselt. Ainult kahel päeval aastas liigub Valgus sirgel põhja-lõunasuunas üle maakera. Kõigil muudel aegade vahetub valgus valgusega sirget mööda, mis tänu matemaatika teadmistele mulle sirgena ei tundu. Ehk on labürint sirge, vaimne sirge, kõige sirgemast sirgem tee iseenda keskmesse, mis on kõige ilmnenud ja veel imnemata nähtuste kese. Südames on Värav, kuni Südame leidmiseni otsin Teed, leidnud Südame, olen Teega Üks.

EluVäravad…

27.detsember 2007, 12:59 e.l. | Posted in Avastus, Elu, Hing, liikumine, Päev, Püha, Tee, Värav | Lisa kommentaar

Muudkui astun. Tundub et osad väravad on seotud Ajaga. Aeg otsas ja keegi ei küsi, kas tahan “edasi või mitte” . Aasta arv 2007 kahaneb kuidagi ütlema suure kiirusega. Ja keegi ei küsi minukäest, kas mulle sobiks aastavahetus. Keegi ei küsi mu käest, kas sellest aastavahetuse väravast tahan läbiastuda või mitte. AastaRing on otsas ja kõik. Isegi usuvahetus ei aita Igalpoole loetakse aega ja läbitakse Ajaga seotud Väravaid. Iga aastavahetus on Värav. Iga sünnipäev on Värav.

Osad väravad on seotud kogemusega. Kogemusteväravad. Kui olen oma kogemusteruumis pilgeni täis, avaneb järgmine värav. Ja astudes sealt läbi, olen täistundest sattunud tühjusetundesse. Kui enne oli maailm mind ennast täis, siis peale väravast läbiminekut on kõik minust endast tühi. Ja siis saab seda väravatagust maailma hakata tundmaõppima. Ja seepeale hakkan seda tühja ruumi iseendaga täitma või siis ka täitun sellest lõputust tühjusest ise. Kuni jällegi olen mingi kogemusliku ruumi iseennast pilgeni täis elanud ja otsin silmadega päästvat väravat. Ja avastades jälle end tühjuses tunnen igatsust selle vana hea täitumuse tunde järele, kuid tean, et tagasi väravast ei saa. Isegi kui õnnestub sama väravat kasutada, sattun ma seal “vanas” ikkagi uude maailma. Ja kuigi kogemuslikust seisundist tahaks väga põgeneda, tundub edasi ikkagi enne ei saa, kui kogemus on pilgeni täis. Et lõpp on siis kui ongi otsas ja läbi EluVärava voolab läbisettinud kogemus uude avaramasse Ruumi, mida Elurändurina kõigepealt pean tundmaõppima ja alles ehk tuleb taipamine, et millega siis seekord vastamisi olen.