Vihm | 1helin

Planet Earth – Water

21.aprill 2008, 5:56 p.l. | Posted in Elu, Hetked, Lumi, Maa, Tarkus, Teadmine, Teadvus, Tee, Terve, Tunne, Udu, Vesi, video, Vihm | Lisa kommentaar

Vesi, meile teada kolmes olekus. Jää, Vesi ja Aur. Õnneks teisi elemente teame ikka nende ühes olekus. Vesi tunnete sümbolina paneb aga mõtlema, mis on Tunnetele tahke tahke , vedel ja gaasiline olek ??? Külmunud tundeid nagu isegi teaks, aga mis on Aur ?

///edit Selle imelise video ülepanija kodulehekülg http://www.panoramio.com/user/1316859

SPIRITUAL RAIN

27.veebruar 2008, 9:46 p.l. | Posted in Vihm, visioon | Lisa kommentaar

Kõik mu kasutusvahendid on mulle kingitud. Võin neid kingitusi, mis aegajalt saabuvad ja võin nad rahulikult ka kasutamata jätta. On päeva algus ja õhtuhämarus. Keskpäeva Päikese vägi ja Kesköö Kuu võim. On Armastust ja on Tarkuski koguaeg olemas. Ja olen täiesti vaba, neid märkama ja neid oma eluks ka tunnistama või võin ka neid mitte märgata ja arvata, et ma elan vaesuses ja puuduses. Ometi on algab homme päev samamoodi kui algas täna. Ja algab ka siis ,kui ma seda algust päevaks ei pea või ära ei tunne.

Kus on Vee kodu ….

15.oktoober 2007, 1:15 e.l. | Posted in Elu, Hetked, Maa, Puu, Taevas, Vesi, Vihm | 3 kommentaari

Kus on Vee kodu? On see Taevas või Allasadav vihm . On see maapõu, mis neelab Vee alla. Või on see allikas ,kus Maa kingib Vee Maailmale. Või on see voolusäng või hoopis Meri või Ookean. Ja vesi sümbolina sümboliseerib Tundeid. Et kui Vesi on Tunded, siis kus on tunnetes allasadav vihm või maapõe neelatud taimede toit, kus on tunnetes vulisevad allikad ja ja kärestikulised jõed, mis suubuvad Merre või Ookeani. Kui tunded on Vesi, siis Veepuudus toob kaasa taimetiku ja elu kadumise ja Üleujutus kangutab lahti iga takistuse oma Teel. Ma ei tea kus on Vee kodu ja ma ei tea kus tunded end koduselt tunnevad. Kuid ometi nii tunnete puudus kui ülejääk pole just meeldiv nähtus sellele minale, kes küll kasutab tundeid, kuid üritab nendega mitte samastuda. Aga kui ma tunnen, et ma olen tunded, kui ma tunnen ,et ma olen Vesi. Siis kus on minu kodu … Igavene ringkäik…Taeva ja Maa vahel…. ?

Tuleilmad ja KuldneValgus

20.august 2007, 1:55 p.l. | Posted in Armastus, Hetked, Kohalolek, Loomine, Olemine, Puhastumine, Taevas, Tasakaal, Tuli, Valgus, Vihm | Lisa kommentaar

Tuli armastab Vihma. Ja Valgus Armastab Vihma. Tulemuseks on erk leek, võtmas viimast, teadmata, kas järgmist tuleleegi hingetõmmet tulebki. Ometi pole selles ergas leegis sugugi eelseisvat vaibumist, vaid hoopis Elu, Hetkes olev Elu. Pole oluline, mis on hetk hiljem, aga praegu on võimalus põleda. Vihm lisab ka Tulele vaatleja jaoks värve ja varjuneid. Ja eriti jõuline tuli muudab vihma hetkega auruks, et ta saaks koju tagasi. Ja see Auruna kojutagasi pöörduv Vihm on Loojaks ka Kuldse Valguse tekkimises. Sellesse kuldsesse valgusesse sattudes on tunne, et muinasjutud on siinsamas. Kusagil on keegi lahustanud piiri tolle elu ja selle elu vahel ja kõik on kui üks suur tervik. Kõik on Üks Tervik ja ka Mina olen seesama Tervik. Ja elu koosneb tõesti Armastusest!

Jaan Tätte “Ojalaul”

28.juuli 2007, 7:01 p.l. | Posted in Kivid, Laul, Tätte, Vesi, Vihm | Lisa kommentaar

vesi ojakeses vaikselt vuliseb
ta endal laulu laulab laulab uniselt
ta vahtu tekitab on külm
ta päikest peegeldab on külm

üle kivide ja mätaste
vesi vaikselt pehmelt voolab
ta väga rahulik on küll
ta väga rahulik on küll

iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked
kuid varsti ojja tahab tagasi
ta oma koju tahab tagasi

vesi ojakeses vaikselt vuliseb
ta endal laulu laulab laulab uniselt
ta vahtu tekitab on külm
ta päikest peegeldab on külm

üle kivide ja mätaste
vesi vaikselt pehmelt voolab
ta väga rahulik on küll
ta väga rahulik on küll

iga vesi jõuab ükskord jõkke
ta selleks ületab kõik tõkked
kuid varsti ojja tahab tagasi
ta oma koju tahab tagasi

UduKuninga Riigid.

26.juuli 2007, 10:11 e.l. | Posted in Hetked, Integratsioon, Kodakondsus, Riik, Udu, Vihm, Wäega Paik | 1 kommentaar

Ma ei tea, kas udukuningaid on Üks või on neid Mitu, kuid Uduriikide aeg on saabunud. Vaikselt ja hiilimisi vajutakse siia maailma ja vaikselt ja tasakesti lahkutakse siit. Märkan, et mõni riik pelgab mind, mõni on uudishimulik. Udu hiilib vaikselt ja ootamatult avastan, et olen sattunud uduriigi territooriumile. Kas mul on lootust ka kodankondsusele või pean leppima võõramaalaseks olemisega? Lisaks õhtustele impeeriumitele on peale vihma siin-seal näha Uduriigi üksikute tarede suitsusambaid. Tarede suitsulondid lookavate metsade ja küngaste peal ja annavad märku elust, mis siin olnud ajastuid. Kuidas võiks mina ja minu maailm nende poolt paista ? ja kas paistabki ? Ehk olen ma nende maailmas samasugune “udu” , mida uuritakse ja jälgitakse. Ja vihmajärgsete sammaste kohta on räägitud ka, et nad pidavat olema märgid, et nõiad keetvat teed-raviteed. Vähemalt mõnes kohalegendis on niimoodi kirjas. Kui ma aga seda udusammaste asja võtan uurida, siis tean, mis mind ees ootab. Kokkupuude veel ühe uduga, mis tekib siis kui läbivettinud riied kuivama panna. Vihmamärgade riietega on minu oma kodu saanud märkamatult vihmakuninga riigi osaks. Ja teed juures märkan oma tassist tõusmas udust sammast. On ta väljasolevate udusammaste sugulane ? Tundub UduKuninga Riigid on palju laiemalt levinud kui ma seni arvanud olen.

Kõneta vihma, ta tahab suhelda.

20.juuli 2007, 5:34 p.l. | Posted in Hetked, Vihm | Lisa kommentaar

Täna tabas mind paar vihmapiiska, seda siis metsas marju korjates. Tundus, et läheb vihmaks. Aga siis tuli mõte, et kõnetaks vihma vastu. Ja selguski, et vihm on võimeline suhtlema ja pole ta sugugi huvitatud suvaliste inimeste ülekastmisest. Ta sajab suurima heameelega sobival ajal. Aga rääkima peab. Tuleb ennast vihmamaailmas teha nähtavaks, siis ta arvestab kenasti kõigi kõnetajatega. Ja nii ma siis avastasin end rääkimas Vihmaga, kel oli oma nimi, lugu ja ka sõnum…Et räägi vihmaga, vihm tahab suhelda. Ja paar vihmapiiska on tema TERE!