Ma kõnnin mööda libetat teed….

14.november 2007, 3:10 p.l. | Posted in eetika, Elu, Hing, Ilm, Muusika, Talv | 3 kommentaari

Kui hästi läheb, siis üsna mitu kuud kõnnin. Mida teha vanarahva soovitusega, et libedale teele minekust tuleb hoiduda ? Ma ei saa ju, tahan või mitte, väljas tuleb käia, ka libedaga. Nii, et jagan saatust kõigi talviste liiklejatega. On kunagi olnud vanad head ajad, kus libedaga sai kodus olla ja polnud vaja libedale teele minna. Aga olud on muutunud. Tundub et meil tuleb lihtsalt õppida libedal teel käima. Mõni murrab oma kondid, aga suurem osa ehk õpib ära. Ehk ma isegi õpin. Kuigi kukutud on libedaga küll. Ja pärast kukkumist selgub, et kas saab edasi harjutada libedust või siis tuleb kodus rahulikult eluülejärgi mõelda, kuidas sellele libedusega siis ikkagi on. Autodele nõutakse talvekumme, aga inimene, see võib rahulikult libedaga käia kuidas tahab. Ja kes ütleb, kus on mu hingeelus libe tee ja kas peaksin libedaga käimaõppima, lootuses et ehk ma ei murdu hingeliselt või ehk hoiduma libedale teele minekust. Kus on hinge “talvekummid” , et ikka Teel püsiks ?

3 kommentaari »

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

  1. Ma elasin Annega koos ühe aasta kõrvuti tubades üürikorteris. Ta on väga sügav inimene. Kuna oleme minu arvates üsnagi ühtemoodi, siis me ei tõmbunud (ei suhelnud) pärastpoole, kui sealt korterist ära kolisin. Tema jaoks olin ma vist ka ebahuvitav. Oma esimesed lapsed (tema kaksikud) sünnitasime üsnagi ühel ajal, siis me ikka naistenõuandla ees lobisesime Toomemäel. Väga igatsev ja nostalgiline hetkedepõiming taas Sinu poolt minu jaoks! Aitähhhh!

    Comment by Tiiu— 14.november 2007 #

    Vasta

  2. Ma ei tahaks küll kuvanduda erilise targutlejana, kuid siiski tooks esile mõningase grammatilise hälbe artikli pealkirjas. Sõna libetat Järgnev link oleks kõlvuline kägistamaks analoogilisi näpukaid:)
    Antud kontekstis olen päri üles kergitatud mõttevirvendusega, kuid kas meil on tingimata vaja õppida käima libedal teel. Lähtudes lausungi kitsepiirilisemast, vigurlikumast lähtekohast kooruks säherdune oomen, mis kallutaks inimolendi ääretuile maaniapõllule Kuna näiv lihtsus on eksitav ning selle lihtsustamine ühtesoodu hävituslik, banaalne ja eenduvalt originaalitu, on lapsemäng ainestuda oma negatiivne fenomen. Kord libedal teel, toimub alateadlik forsseeriv kihu ning mentaalsfääris spontaanne gradeerimine hullushierarhias. Inimesed on erinevad, lõviosal on kalduv , üksikuil unelevalt kirglik ning vähestel, kes kummardavad veidraid ja loogelisi radu läbi marginaalse subjekti silmapaari läbi, puudub tuntavalt see hälbe koefitsient.
    See šedöövrit (aabitsalikumas värvingus) ei tohiks mõtlemapanevalt lahata, kuna hinge võib salahilju pugeda konflikt, mis egotsentrilises pinnases lausa destruktiivse mekiga.

    Comment by Trokling— 17.november 2007 #

    Vasta

  3. http://www.eki.ee/dict/qs2006/

    Comment by Trokling— 17.november 2007 #

    Vasta

Leave a reply to Tiiu Tühista vastus

Create a free website or blog at WordPress.com.
Entries ja kommentaarid feeds.